Rootslaste ?ei? eurole püsib muutumatuna

Sirje Rank 15. september 2004, 00:00

Ühisraha toetajad aga väidavad, et otsuse tagajärjed tulevad ilmsiks alles pikemas perspektiivis ning et eurotsooni kuuludes oleks Rootsi majanduse käekäik olnud veelgi parem.

Sifo uurimisinstituudi pühapäeval avalikustatud arvamusküsitluse järgi on eurole ülemineku pooldajaid Rootsis täna 39%, vastaseid 54%. Uut rahvahääletust pole oodata enne 2010. aastat ning sedagi vaid tingimusel, et rahvas nõuab, ütles läinud nädalal Rootsi peaminister Göran Persson.

See on vähe tõenäoline, kuni Rootsi majandus läheb ülesmäge. Viimased 10 aastat on Rootsi majandus kasvanud keskmiselt 2,9% aastas võrreldes eurotsooni 2,2%ga. Erand pole ka 2004. aasta. Viimastel nädalatel on Rootsi valitsus, konjunktuuriinstituut ja suuremad pangad tõstnud Rootsi selle aasta majanduskasvu prognoosid 3,4?3,5 protsendile võrreldes eurotsooni keskmise 1,9%ga. Järgmiseks kaheks aastaks oodatakse kasvu jätkumist 2,9?3% tempos.

Kasvu tõukavad nii tugev ekspordi kasv kui ka siseturu nõudlus. Probleemiks on vaid 5,6%ne tööpuudus, mis on visa taanduma, ning investeeringud, mis pole õiget hoogu sisse saanud.

Rootsi kroon on kogu viimase aasta olnud üllatavalt stabiilne, tõdes Rootsi SEB panga analüütik Robert Bergqvist intervjuus ajalehele Financial Times. Pärast põgusat suurema kõikumise perioodi vahetult rahvahääletuse järel on Rootsi krooni kaubelnud pea terve aasta vahemikus 9,10?9,25 krooni eurost. See on lähedal kursile, mida Rootsi keskpank peaks krooni sobivaks sidumiskursiks euroga.

Laenuintressid, mis eurost välja jäädes pidid mustade stsenaariumide järgi lakke tõusma, on viimase aastaga alanenud. Rootsi keskpank on baasintressi alandanud 75 baaspunkti võrra 2 protsendile ehk samale tasemele eurotsooni baasintressiga.

Rahaliiduga ühinemise pooldajate sõnul on järeldusi veel vara teha ? rahaturud pole Rootsi krooni õieti proovile pannud. Krooni kaitseb praegu ka Rootsi rekordiliselt suur kaubanduskonto ülejääk, mis aasta esimese seitsme kuuga küündis 110 miljardi Rootsi kroonini.

Rootsi ettevõtjate ühenduse Svenskt Näringsliv peaökonomisti Stefan Fölsteri sõnul hakkavad negatiivsed tagajärjed ilmnema umbes selle aja paiku, mil peamister peab võimalikuks uut euro-referendumit.

?Rahvahääletuse eel ettevõtjate seas korraldatud küsitluse järgi kavatses neist kolmandik ?ei? korral oma investeeringuid Rootsis vähendada. Statistikas kajastub see alles mõne aja pärast,? ütles Fölster ajalehele Dagens Industri. Ka välismaiste otseinvesteeringute osas pole veel märgata, et euro tagasilükkamine investorite huvi vähendaks, väidab lehele agentuur Invest in Sweden.

Küll on aga Rootsi euro käibeletulekust 1999. aastal enim välisinvesteeringuid saavate riikide pingereas järjest langenud ? 1999. a neljandalt kohalt tänavu 22. kohale, kirjutab Dagens Industri.

Eesti on otsustanud olla esimeste seas, kes ELi uutest liikmesriikidest Euroopa ühisrahaga liituvad.

Selle aasta 28. juunil liitus Eesti koos Leedu ja Sloveeniaga ELi valuutavahetuskursi mehhanismiga ERM II, mis on n-ö euroga liitumise eesruum ehk kaheaastane prooviaeg. Selle ajakava järgi peaks euro Eestis käibele tulema 2007. aasta alguses tingimusel, et Eesti vähendab oma jooksevkonto defitsiiti, ohjab laenude kasvu siseturul ning inflatsiooni, mida võib ergutada palganõudmiste kasv.

Läti jäi sellest rongist maha, ehkki Läti valitsus loodab eurole üleminekut siiski hiljemalt 2008. aastal. Läti keskpank ei pea seda tähtaega aga inflatsiooni kiirenemise pärast reaalseks. Augustis kerkis inflatsioon Lätis 7,8%le, mis on kõrgeim näit kogu Euroopa Liidus.

Suuremad uued liikmesriigid Poola, T?ehhi ja Ungari ei pea euroga liitumist võimalikuks enne selle kümnendi lõppu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:43
Otsi:

Ava täpsem otsing