Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ujuva laenu võtja hüppab tundmatus kohas vette

ÄP 15. september 2004, 00:00

Pikaajaline fikseeritud intressiga eluasemelaen ei ole Eestis suurt huvi äratanud ning selle osa on pankades ühe-kahe protsendi ringis, kirjutas eilne Äripäev.

Äripäeva hinnangul on tähtis, et laenaja võtaks ujuva kursiga laenu kindlas teadmises, et intressid võivad tõusma hakata.

Toimetus ei saa kindlalt väita, kumb on parem, kas ujuva või fikseeritud intressiga laen. Ujuva intressiga laenu võtmise kasuks räägivad eelkõige praegused madalad intressid: näiteks Hansapangast saab ujuva määraga laenu võtta alates 3,3 protsendist. Laenuintress on Eestis enam kui kaks aastat ainult kukkunud ning maandunud kõigi aegade madalaimale tasemele. Fikseeritud intressi määr ületab ujuvintressi meie pankades poolteise kuni kahe protsendi võrra. Kes tahaks rohkem maksta, näiteks 10aastase miljonilise laenuga ca 10 000 krooni aastas?

Vastus: rohkem tahab maksta see, kes ei soovi riskida tõenäolise intressitõusuga. Euroopa Keskpanga (EKP) baasintress on püsinud stabiilne üle aasta, kuid nüüd oodatakse tõusu. Analüütikud prognoosivad, et keskpank tõstab intresse niipea, kui eurotsooni majanduskasv hakkab kiirenema ja inflatsioonisurve suureneb. Üheks ajendiks, miks EKP soovib intressimäärasid kergitada, on viimase aasta järsk kinnisvara kallinemine.

Kuue kuu Euribor, mis peegeldab EKP baasintressimäära ja ootusi tuleviku suhtes, ongi suvekuudel tõusnud. Pangad vaatavad intressimäära üle iga kuue kuu järel ja Euribori kerkides suureneb ka kuumakse.

Mis juhtub, kui intressid tõusma hakkavad? Äripäeva börsitoimetus arvutas kevadel, et näiteks 20aastase 500 000 krooni suuruse laenu puhul oleks kuumakse veel kolm ja pool aastat varem olnud enam kui veerandi võrra suurem. Seni suurim kuue kuu Euribori tõus on olnud aastal 2000, kui see tõusis 3,53 protsendilt 4,90 protsendile ehk 1,37 protsendipunkti.

Probleemi ei ole, kui inimesed on oma laenukoormusega arvestanud. Kuigi ujuva intressiga laen teeb tuleviku ebakindlamaks, on sel mitmeid plusse. Laenaja maksab vähem raha käest ära. See lubab tal seda kasutada muuks. Väljamaksete vahet vähendab seegi, et intressimaksed saab teatud piirini tulust maha arvata. Eestis aga on inimesed varmad võtma ujuva intressiga laenu ettekujutusega, et intressid jäävadki madalaks.

Hansapanga eralaenude arenduse osakonna juhataja Kersti Arro märgib eilses Äripäevas, et vähene huvi fikseeritud intressidega laenude vastu on loogiline, kuna meie inimesed ei ole veel tunda saanud, mida intresside tõus tähendab.

Teiste maade kogemust vaadates on Eestis fikseeritud intresside osakaal väga väike. Tõsi, see on riigiti erinev: näiteks Saksamaal, Hollandis ja USAs on fikseeritud laenude osakaal eilse Economisti andmetel üle 80 protsendi, Suurbritannias ja Hispaanias jääb see aga alla 20 protsendi piiri. Eesti paar protsenti ei konkureeri siin üldse.

Üks põhjus, miks eestlased ei taha fikseeritud laenu võtta, on see, et meie pangad pole teinud seda atraktiivseks, sest nad ei taha riski enda peale võtta. Eestis pakutakse tavaliselt 10aastast fikseeritud intressiga laenu, samas kui näiteks Prantsusmaal on Economisti andmeil kõige tavalisem 15aastane laen.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:43
Otsi:

Ava täpsem otsing