Alkoholi, tubaka ja kütuste aktsiis tõuseb

Urmas Koidu 16. september 2004, 00:00

Täna arutab valitsus alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse muudatusi. Need on vastukaja leidnud eelkõige maksumäärade tõusu osas. Valitsuse lähiaastate maksupoliitika eesmärk on vähendada otseste maksude ja tõsta kaudsete maksude koormust eesmärgiga mõjutada tarbimist. Tulumaksu määra vähendamine ja maksuvaba tulu tõus on juba seadusena heaks kiidetud, loogilise jätkuna tõstetakse tarbimismakse.

Alkoholiaktsiis. Tihti on kuulda küsimust, miks valitsus plaanib tõsta aktsiisi, ehkki oleme saavutanud juba ELi alammäärad? Kohustuslik on üksnes alammäär, ülemmäära valib iga riik ise. Õlle, piirituseveini ja kange alkoholi aktsiis on Eestis püsinud üle viie aasta muutumatuna, mis on teinud need kergesti kättesaadavaks. Eelnõu järgi tõstetakse kange õlle, piirituseveini ja kange alkoholi aktsiisi 15%, seda vajadusest võidelda alkoholi liigtarbimise vastu.

Sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiisi tõstetatakse vastavalt ELi alammäärade saavutamisele: ligikaudu 10% järgmise aasta 1. juulil. Kiiremat aktsiisitõusu takistab sigarettide hinnatase Lätis ja Venemaal, kust Eestisse toimetatav legaalne tubakatoodete kogus moodustab olulise osa siinsest turust. Eelnõu järgi fikseeritakse sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiisi tõus neljal järgneval aastal (1. juulil) aastani 2008.

Enim mõju Eesti ettevõtluskeskkonnale avaldab energiatoodete aktsiisimäärade tõstmine ning seni aktsiisiga maksustamata energiatoodete (kivisüsi, pruunsüsi, koks ja põlevkivikütteõli) maksustamine, aga samuti biokütuse aktsiisivabastus. Naftamasuudi aktsiis tõuseb 200 kroonilt 235 kroonile 1000 kg kohta. Põlevkivikütteõli vabastatakse aktsiisist, kui seda kasutatakse kaugküttevõrgu kaudu edastatava soojuse tootmiseks või kodumajapidamistes. Eestil on üleminekuperiood mitteärilisel otstarbel kasutatava põlevkivikütteõli maksustamiseks kuni aastani 2010, seetõttu valdavat osa Eestis toodetavast põlevkivikütteõlist aktsiisiga maksustama ei hakata.

Biokütus (taimsed ja loomsed õlid ning rasvad, nt rapsiõli, päevalilleõli; denaturee-ritud piiritus ja biomassist saadud tooted) muutub aktsiisivabaks. Biokütuste kasutamise suurendamine transpordis on üks viis vähendada sõltuvust imporditud energiast ja mõjutada kütuseturgu. Praeguse tehnoloogilise taseme juures on võimalik kasutada osa automootorites kütusesegu, mis sisaldavad 5?10% biokütust. Kui kütusesegu sisaldab 10% biokütust, siis see 10% kütusesegust on aktsiisist vabastatud.

Alternatiivsed kütused löövad turul läbi vaid siis, kui nad on kõikjal kättesaadavad ja konkurentsivõimelise hinnaga, võrreldes naftast valmistatud kütustega.

Põllumajanduses, kaevanduses, laevanduses, raudteeveol ja metsatöödel võib kasutada erimärgistatud kütust, mille aktsiis on oluliselt madalam diislikütuse aktsiisist. Teedel liikuvad sõidukid maksavad aktsiisi täismääras, millest 75% suunatakse teehoiu rahastamiseks. Rahandusministeeriumi hinnangul tuleks ülejäänud osa lugeda kompensatsiooniks looduse saastamise eest, mida peavad tasuma kõik kütusepõletajad. Kuna erimärgistatud vedelkütust avalikel teedel ei kasutata, siis peakski kerge kütteõli ja eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär moodustama vähemalt 25% diislikütuse aktsiisimäärast, mis tuleks lugeda kompensatsiooniks looduse saastamise eest.

Korraga mõistagi nii suurt aktsiisitõusu ei tule, lõplik number selgub valitsuse istungil. Valitsus esialgne variant on aktsiisi tõus 420 kroonilt 690 kroonini 1000 liitri kohta. Erimärgistatud vedelkütuse aktsiisimäära vahe tavalise diislikütuse aktsiisimääraga suurenes oluliselt 1. mail 2004 toimunud diislikütuse aktsiisitõusuga. Praegu on erimärgistatud kütuste ja tavalise diislikütuse aktsiisimäärade vahe rohkem kui üheksakordne.

Aktsiisieelnõu menetlus jätkub lähinädalatel Riigikogus.

Allikas: Urmas Koidu

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:44
Otsi:

Ava täpsem otsing