Riigikontroll : SLK ja Tallinna Sadama ühisettevõte osaluste jaotuse üle käivad alles läbirääkimised

16. september 2004, 10:16

Riigikontrollil ei ole hetkel ammendavat informatsiooni riiki esindava Tallinna Sadama ja Saaremaa Laevakompanii võimaliku ühissettvõtte osaluse täpse jaotuse ja aktsiakapitali suuruse kohta, sest majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumi andmetel läbirääkimised selle üle alles käivad.

Nagu nähtub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ametlikust teatest, pidasid läbirääkimiste pooled kolmapäeval, 15. septembril aset leidnud kohtumisel mõistlikuks ja otstarbekaks, et Saaremaa Laevakompanii ning Tallinna Sadam jätkavad läbirääkimisi ühisettevõtte moodustamiseks.

Kui ühisettevõte tehakse, on selle moodustamisel täiesti võimalik kasutada mitterahalist sissemakset. Selleks võib olla mis tahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet. Seega võivad selleks sissemakseks olla ka laevad.

Mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osaühingule osutatav teenus ega tehtav töö ega ka asutajate tegevus osaühingu asutamisel. Osanik peab ka teatama kolmandate isikute õigustest mitterahalisele sissemaksele.

Kui mitterahalise sissemakse bilansiline väärtus on null (nagu ajakirjanduses on laevade kohta väidetud), ei tähenda see, et ka tema tegelik väärtus oleks null. Väärtus selgub alles hindamise käigus.

Mitterahalise sissemakse hindamise kord nähakse ette äriühingu põhikirjas. Tavaliselt leiavad hindava eksperdi osanikud ehk kõne all oleval juhtumil ilmselt Tallinna Sadam ja SLK üheskoos. Äriseadustik ütleb, et mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel tuleb aluseks võtta asja või õiguse harilik väärtus. See tähendab selle keskmist müügihinda ehk turuhinda.

Kui mitterahalise sissemakse väärtus ületab 40 000 krooni või kui kõik mitterahalised sissemaksed moodustavad kokku üle poole osakapitalist, peab mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist kontrollima audiitor, kes esitab arvamuse selle kohta, kas sissemakse vastab äriseadustiku nõuetele.

Audiitori arvamus peab sisaldama mitterahalise sissemakse kirjeldust ning selles tuleb märkida, millist meetodit kasutati mitterahalise sissemakse hindamisel ja kas mitterahalise sissemakse väärtus vastab mitterahalise sissemaksega tasutud osa nimiväärtusele ja ülekursile.

Eraaudiitor ei hinda mitte ainult seda, kas asi on väärt oma hinda, eraaudiitori hinnangu aluseks on vastava eriala eksperdi hinnang. Audiitori asi on otsustada, kas see hinnang on ikka piisavalt sõltumatu ja objektiivne. Seega on võtmeküsimus sõltumatu eksperdi leidmises. Näen siis teatavaid riske, sest laevanduse ala on kitsas valdkond ning sõltumatut eksperti võib olla raske leida.

Et kõne all oleva juhtumi puhul on tegu väga keerulise valdkonna ja suurte summadega, on Riigikontrolli finantsauditi osakonna peakontrolöri Kaie Karnioli arvates riskide hajutamiseks mõistlik, et audiitor, kes annab hinnangu, kas ühisettevõtte osanike võetud hindaja hinnang on adekvaatne, kasutab omakorda ekspertide abi.

Mitterahalise sissemakse ebaõige hindamisega tekitatud kahju eest vastutavad seda hinnanud isikud ja hindamist kontrollinud audiitor solidaarselt.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing