Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Komöödia naiselikkusest
Selles komöödias on üks naine... Ja ometi on laval terve hulk naisi.
Millised nad on ja mida nad tahavad? Kas nad naudivad oma praegust elu ? Milline on nende suhe oma meestega? Kuidas on nad rahul oma tööga? Kas neile meeldib nende kodu? Kas ja kui palju saavad nad ise otsustada, mida oma eluga üleüldse peale hakata? Kas keegi neist hakkab peale?
?Agnes? on tuntud dramaturgi Mihkel Ulmani seitsmes lavale jõudnud näitemäng. Ulmani esimene tükk toodi publiku ette samuti Endlas, kui Enn Keerd lavastas 2000. aastal tema näidendi ?Imede torn?. Nüüd on Keerd võtnud tõlgendada pealispinnal kerget muutumiskomöödiat, mis küsib süvenejalt palju olulisi küsimusi meie naiste ja nende koha kohta oma mehe kõrval ning ühiskonnas laiemalt.
Mis juhtub, kui kaks tavalist eesti meest hakkavad ebanaiselikust Agnesest oma iseäralike vahenditega vormima sulnist eevatütart? Millist naist hindab mees kõrgelt? Milline on naiselik naine?
Pärast esietenduse esimest vaatust tekkis hetkeks väike kahtlus, kas autor ja lavastaja suudavad loo nauditavalt lahendada. Suutsid! Kõiki naisi ehk Agnest kehastanud Ireen Kennik on sellesse rolli lavastaja parim valik. Põlatud ja/või tahetud mehi tema elus mängivad oma tuntud headuses Sepo Seeman, Lauri-Kare Laos (külalisena) ja Enn Keerd. Viimane teeb lavastajana tillukese, kuid see eest sõna otseses mõttes särava rolli.