Maksureform läheb teisele katsele lootusrikkamalt

Valitsus kiitis eile heaks 2005. aasta riigieelarve seaduse eelnõu ja see läheb nüüd edasi Riigikokku.

Äripäeva hinnangul näitab valitsuse heakskiit eelarvele, et koalitsioon jääb püsima ning maksualandamise kava saab teoks.

Seda sellepärast, et maksualanduse peamine vastane on otsustanud töötada vähemalt esimesel poolajal ehk valitsuskabinetis meeskonna nimel. See peamine vastane on maksulangusele avalikult vastu seisnud Rahvaliit. Nii Keskerakond kui Mõõdukad on avaldanud hämmastust, kuidas küll Rahvaliidu esimees Villu Reiljan maksualanduse kavale alla sai kirjutada.

Mullu novembris ajas Rahvaliit valitsuse kriisi just nõudmisega lükata maksureform edasi. Tollal oli rahvaliitlastest selle veto ideoloog Riigikogu liige Jaak Allik. Nüüd on aga Rahvaliit rahunenud. Rahvaliidu ministrid on eelarvega nõus ning eile ütles ka Jaak Allik, et kuni Rahvaliidu nõudmised on täidetud, pole neil põhjust maksualanduse vastu sõdida.

Rahvaliit on nõudnud pensionide tõusu ja tervishoiukulude kasvu ning mõlemad on ka eelarvesse sisse planeeritud. Riigieelarve vastuvõtmine ja maksureform sõltuvad sellest, kas Rahvaliit peab oma sõna. Pole võimatu, et kordub eelmise aasta stsenaarium. Siis esitas koalitsioon riigieelarve ja maksureformi kava koos. Riigikogu võttis aga vastu otsuse, et reformi sel aastal ei tule ning see lükati tänavusse aastasse. Eelarve võeti vastu ümbertehtud kujul.

Sel aastal saab Rahvaliit siiski Äripäeva arvates aru, et nende positsioon on nõrgenenud, võrreldes eelmise aastaga, kui partei bravuurikalt ultimaatumi esitas ja ka järeleandmisi saavutas. Kui Rahvaliit hakkab praegu paati kõigutama, siis võivad nad koalitsioonist lennata, sest valitsus võib kaasata Isamaaliidu ja sotsiaalliberaalid.

Tõsi, ei Isamaaliit ega sotsiaalliberaalid ole avaldanud maksureformile toetust. Isamaaliit soovib maksukoormust küll alandada, kuid siduda tulumaksuvaba miinimum laste arvuga peres. Kuid Rahvaliidul poleks kasu maksureformi põhjatulistamisest, kui ta ise sellest hoolimata opositsiooni jääks. Uus liit sõlmitaks juba nendeta. Maksualanduse kava elluviimise kasuks räägib see, et praegu kehtib seadus, mille kohaselt tulumaksureform käivitub 2005. aasta 1. jaanuaril tempoga 2 protsenti aastas. Selles lepiti aasta tagasi kokku valitsuse kriisiläbirääkimistel. Et tänu sellele seadusele on nii Rahvaliidul kui kõigil teistel raskem Eesti konkurentsivõime seisukohalt vajalikku üritust torpedeerida, seda kirjutas Äripäev juba novembrikuise valitsuskriisi ajal oma juhtkirjas, kiirustades seadust vastu võtma.

Opositsioon on ka selle seaduse vastu sõdinud. Praegu on menetluses sotsiaaldemokraatide eelnõu, mis nõuab maksureformi peatamist. Isamaaliidu esitatud eelnõu, mille kohaselt tulumaksu alandamine oleks seotud laste arvuga peres, hääletas Riigikogu enne suvepuhkusele minekut maha. Kuid opositsiooni hääled jäävad vähemusse, kui koalitsioon on üksmeelne.

Maksualanduse vajadust näitab ka kiiresti kasvav eelarve maht: see suureneb mullusega võrreldes tervelt 11 protsenti. Lisaks kiitis valitsus täna heaks miljardilise lisaeelarve eelnõu. Kuna riigil raha on, siis võiks seda ka inimeste käest vähem ära korjata.

Autor: ÄP