Pärnu naised valmistavad kogu maailma kalameestele Rapala lante

?Pärnu Reldori tööstuskülas valmib iga päev 70 000 Rapala lanti, 60 000 neist tavalise kõva kehaga ja 10 000 pöörlevat peibutist,? ütles Rapala Eesti tehase juht Rauno Rantanen. Ta lisas, et enam kui 60 protsenti kogu kontserni landitoodangust valmib Eesti suvepealinnas, ülejäänud Iirimaal. ?Rapala landid on number üks maailmas ja viimasel ajal nõudlus üha kasvab,? on Rantanen uhke. Euroopas kuulub neile enam kui pool turust ja USAs kolmandik.

Soome kalastustarvete kontsern Rapala on Helsingi börsil noteeritud alates 1998. aasta lõpust. Eestis alustas Rapala kõva kehaga lantide tootmist 1997. aastal.

?Seitsme aasta eest tegutsesime kolmes ruumis, nüüdseks on neid ümberarvestatuna 28,? täpsustas Rapala Eesti tootmisjuht Jaan Gustavson. Tema sõnul käisid soomlased tootmispindade otsinguil läbi 16 kohta üle Eesti. Ühena viimastest oli päevakorral Hiiumaa, aga kuna seal oli hetkel torm, langes saar ära.

Gustavsoni sõnul läheb toodang otse Eestist 130 riiki, enamik lantidest läheb USA turule. ?Kõige eksootilisem maa, kuhu landid on rännanud, on Aafrika lõunaosas asuv Botswana,? ütles Gustavson, kes on Rapala Eesti ASis töötanud algusest peale.

Üks lant võib tema sõnul valmistamise käigus läbi rännata 4000 kilomeetrit, enne kui kalameheni jõuab.

?Nii tootearendus kui ka lantide värvimine toimub Soome emafirmas,? möönis Rantanen. Eestis tegeldakse monteerimise, viimistluse, kvaliteedikontrolli ehk lantide ujutamise ja lõpuks ka pakendamisega. ?Kõigil pakenditel on kirjas ?monteeritud Eestis?,? tõdeb tehase juht uhkusega.

Eestisse tütarfirma rajamise tingis tema sõnul tugevnev konkurents maailmas ja see, et käsitöö on Soomes väga kallis. ?Et esimest positsiooni maailmaturul säilitada, otsiti võimalusi, kuidas kulusid kokku hoida,? märkis Rantanen, kes on nüüdseks ise Eestis elanud juba seitse aastat.

Ka Hiinas on Rapalal tehas, kuid seal valmistab 2500 inimest pehme kehaga silikoonist lante.

Kuna nõudlus lantide järele on maailmas üha kasvamas, on nii kontserni peakontoris Soomes kui ka Eesti allüksuses viimase aasta jooksul tublisti laienetud. Mullu augustis töötas Rapala Eesti tehases 130 inimest, tänavu 280, neist 260 naist. ?Kuulume kindlasti viie suurima tööandja hulka Pärnus,? tõdes Gustavson.

Pärast emapalga kehtestamist ei ole Rapalal Gustavsoni ütluste kohaselt veel töötajate põuda kätte tulnud. ?Üks osa naiste tööst on lapsi teha,? ütles oma seisukoha Rantanen.

?Pärnus tehasest lante osta ei saa,? palus Gustavson kindlasti agaratele kalameestele edasi öelda. ?Kui meist midagi kirjutatakse või uus telefonikataloog välja tuleb, joostakse tehasele tormi,? möönis ta.

Eestis on Rapala kontsernil kaks tütarfirmat ? Pärnus asuv lantide kokkupanemise üksus ja Harkus tegutsev Normark Eesti, vaid viimane tegeleb lantide müügiga.

?Mul on Rapala kontserni optsioone, kuid ma ei tea, kui palju,? ütles Rapala Eesti juht Rauno Rantanen.

Rapala kontserni juht Jorma Kasslin märkis, et keskastmejuhtidele ja tippjuhtidele mõeldud aktsiaoptsiooniprogrammides osaleb 120 inimest üle kogu maailma.

?Kõikide Rapala tehaste, müügifirmade juhid ja ka finantsjuhid üle kogu maailma osalevad optsiooniprogrammides, pole vahet, kas nad on soomlased, eestlased, hiinlased, ameeriklased või brasiillased,? ütles Kasslin.

Hetkel on Rapala VMC-l neli kehtivat optsiooniprogrammi. Jookseb 2000. aastal korraldatud optsiooniprogramm miljonile aktsiale, mis on suunatud 80 juhile. Optsiooni täitmisaeg jääb tänavu aasta 15. oktoobri ja 2006. aasta 31. jaanuari vahele. Lisaks on 500 000 optsiooni aktsiatele, mille täitmisaeg jääb 2005. aasta 15. oktoobri ja 2006. aasta 31. jaanuari vahele. Juhtidel on optsiooniprogrammi raames õigus osta aktsiaid 7 euroga.

Veel on käimas 2003. aastal korraldatud optsiooniprogramm, kus said juhid õiguse osaleda samuti miljoni aktsia optsiooniprogrammis. 500 000 optsiooni täitmisaeg jääb 2005. aasta 31. märtsi ja 2007. aasta 31. märtsi vahele. Täitmishind on 4,8 eurot aktsia kohta. Ülejäänud 500 000 optsiooni lähevad täitmisele 2006. aasta 31. märtsi ja 2008. aasta 31. märtsi vahel. Täitmishind peab olema kõrgem 4,8 eurost ja kaalutud keskmisest Rapala aktsia hinnast Helsingi börsil.

Eile kaubeldi Rapala VMC aktsiaga Helsingi börsil 5,75 euro tasemel.

Soomes analüüsib Rapala aktsiat kaks investeerimisfirmat: Enskilda Securities ja FIM Securities.

Enskilda kinnitas eile, et neil on aktsiale jätkuvalt soovitus ?kogu?. Fim Securitiese analüütik Jussi Hyoty soovitab aktsiat osta. ?Olen ise kalamees ja mulle meeldib see aktsia väga,? ütles Hyoty, kuid lisas, et teine kvartal oli siiski veidi alla tema ootusi. ?Aktsia on paljulubav, sest on kogu maailmas väga tuntud kaubamärk,? möönis ta. Analüütiku aastalõpu hinnasiht aktsiale on 7,5 eurot.

Selle aasta alguses tõstis Rapala kogu aasta ootusi. Kasum ilma erakorraliste tuludel ja kuludeta peaks ulatama 30,5 mln euroni. Varem ootasid nad tulemuseks 29,5 mln eurot.

Rapala on ebalikviidne aktsia. Eile näiteks tehti Helsingi börsil vaid üks tehing 100 Rapala aktsiaga. Aktsiad läksid müüki hinnaga 5,75 eurot.

Investoreid rõõmustab aga 0,12eurone dividend aktsialt.