Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Siinse rahamassi suurus on ümardusviga

Loit Linnupõld 17. september 2004, 00:00

Björn Wahlroosi väide Eesti võimalikust staatusest Põhjamaade rikkurite varahoidlana ning Luksemburgi põhikonkurendina tundub olevat liiga ilus, et olla tõsi. Siinkohal tundub rusikana silmaauku sobivat legendaarse investeerimisguru Warren Buffetti tsitaat ?If the story ... seems too good to be true, it probably is?.

Tõepoolest, Eestil on mitu head omadust, mis võiksid kaasa aidata Eesti muutumisele märkimisväärse tähtsusega finantskeskuseks. Liberaalne ning lihtne maksusüsteem, kapitali vaba liikumise tagatus, nüüdisaegne pangasüsteem, arenenud internetipangad ja suhteliselt stabiilne poliitiline olukord on väärtused, mida hindavad kõik jõukad inimesed. Kahjuks tundub täna miinuspoole saldo oluliselt suurem kui vähesed plussid (ei ole tähtsuse järjekorras).

Olematu ajalugu, mis võib järjepidevust ja traditsioone hindavate rikaste inimeste otsuste tegemisel olla määrava tähtsusega. Ajalugu saab luua, kuid selleks kulub aega.

Kvalifitseeritud tööjõu puudus, mis täna kummitab kogu pangandussektorit. Kohalike universaalpankade rõhk on seni olnud müügitegevusel; investeerimis- ja maksuspetsialistide olemasolu ning kvalifikatsioon on olnud kõrvalise tähtsusega. Kvaliteetse privaatpangandusteenuse osutamiseks vajaliku personali koolitamine võtab aastaid, vajalike kogemuste saamiseks kulub veel paarkümmend aastat. Alternatiiviks oleks kogemustega privaatpankurite teadlik immigratsioon.

Investeerimistegevust ja sellega seonduvaid valdkondi reguleeriv algeline seadusandlus, mida võib pidada enam-vähem piisavaks kohaliku konnatiigi jaoks, kuid mis ei saa ligilähedalegi Luksemburgi ja ?veitsi regulatsioonile. Nimetatud riigid on viimase 30?40 aasta jooksul mis tahes seadustele võtnud aluseks soovi saada maailma rahanduskeskuseks. Eesti seaduste väljatöötamisel on investeerimist peetud üksikute inimeste hobiks, mistõttu täna leiavad seaduste tasandil kajastamist vaid üksikud enamlevinud investeerimislahendused.

Kohaliku väärtpaberituru monopoliseeritus, mis hoiab kohalike väärtpaberite säilitamise kulud kõrgel.

Eesti kroonil põhinev rahandussüsteem, millega kohandumine nõuab välismaistelt klientidelt lisaaega ja -kulutusi. Luksemburg on ELi asutajaliige ning ühise valuuta eest võitleja, ?veitsi frangi kui turvalise valuuta sümboli maine tekkimiseks on kulunud aastasadu.

Kaugus sihtturgudest, mis on klientide jaoks oluline. Põhiline osa Mandri-Euroopa rikkusest paikneb meist tuhandete kilomeetrite kaugusel, ka Venemaa uusrikkad ei ole lähemal. Raske on leida täna head põhjendust, miks peaksid Euroopa rikkad oma raha Euroopa geograafilises keskuses asuvatest Luksemburgist ja ?veitsist tooma äärealal paiknevasse Eestisse. Ka rikastel venelastel on lihtsam sõita kohe sinna oma asju ajama kui vahepeal lennukist maha tulla. Isegi Parex Banka, kes on tuntud kui Venemaa rikaste rahade haldaja, ostis käesoleva aasta kevadel ?veitsis asuva privaatpanga, sest ?veitsi privaatpanganduse võimalused on oluliselt laiemad kui mis tahes Balti riigis asuval pangal.

Täna tundub Luksemburgi või ?veitsi ja Eesti rahandussüsteemi kvantiteedi ja kvaliteedi võrdlemine kohatu. Eesti finantsvaldkonna mahud on ümardusviga võrreldes Luksemburgi finantssüsteemis liikuva rahaga. Eesti universaalpankade pakutavate privaatpangandusteenuste sisu ja skaala on Tiskre oja võrreldes Amazonasega.

Ambitsioonikas eesmärk on hädavajalik. Eestil on esimesed eeldused globaalsele privaatpanganduse turule sisenemiseks, kuid märkimisväärse koha kättevõitlemine võib võtta kümneid aastaid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:44
Otsi:

Ava täpsem otsing