Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Üksikisiku tulumaksu alandamine peaaegu kindel

Sirje Niitra 17. september 2004, 00:00

?Maksualandus on meie erakonna ja valitsuskoalitsiooni jaoks kogu aeg oluline instrument olnud. See tähendab arusaama, et me ei saa kodanikuühiskonda üles ehitades ainult riigile loota, vaid peame usaldama kodanikku. Kodanik saab nüüd ise teha otsuseid, kuidas ta oma tulumaksu alanemise ja maksuvaba miinimumi tõstmise tõttu kättejäävat raha kasutab,? rääkis peaminister Juhan Parts eilsel pressikonverentsil. Tema hinnangul on seejuures suuremad võitjad need, kelle sissetulek on keskmisest väiksem ja lõpptulemusena mõjutab see samm kogu Eesti majanduskeskkonda.

Äripäeva pärimise peale, kas eelarve arutelul Riigikogus ei või tulla maksualanduse suhtes ebameeldivaid üllatusi, vastas peaminister, et ehkki mõni opositsiooni erakond on seda vaidlustanud, on vastavad seadused tänaseks juba vastu võetud. ?Mina olen küll optimistlik. Täna saame rääkida juba maksude tagasitõstmisest, mitte enam alandamise ärajätmisest. Ma kutsuks kahtlejaid üles vaatama, mis toimub meie ümber Euroopas, ja avardama oma käsitlust kodanikuühiskonnast.?

Küsimusele, kuidas ta ennast praegu peaministri ametis tunneb, vastas Parts, et suurepäraselt. Oma madala reitingu kohta ütles ta, et erakonna üldkogu peab andma hinnangu, kas tegu on süvaprotsessiga või eri sündmuste koosmõjuga. ?Populaarsuse langus võib olla loomulik protsess, mis kaasneb valitsuse vastutust kandes. Eriti sellise erakonna puhul, nagu on Res Publica,? lisas ta.

Rahandusminister Taavi Veskimägi sõnul tahab ta loota, et kokkulepped, mis koalitsioonipartnerite vahel suudeti sõlmida, peavad ka Riigikogu saalis ja novembri teisel poolel eelarve seal heakskiidu saab. Läbi maksuvähendamise jääks tuleval aastal Eesti töötavatele inimestele praegusest 1,58 miljardit krooni rohkem kätte. ?Nende endi otsustada jääb, kas tarbivad rohkem või investeerivad selle raha tuleviku tarvis,? lausus ta. Osaliselt hakkab maksude vähemlaekumist eelarves kompenseerima alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi ning hasartmängumaksu tõus.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansipi sõnul pole tulumaksu alandamine mingi reformikate toretsemise asi, vaid see on väga tõsine sisuline küsimus. Tema hinnangul pole me teiste riikidega võrreldes kuigi töötajasõbralikud, sest tööjõud on väga kõrgelt maksustatud. Ansipi sõnul võivad liiga kõrged maksud saada takistuseks välisinvesteeringute Eestisse tulekul ja muudavad meie kaubad mujal maailmas konkurentsivõimetuks.

Sotsiaaldemokraadist Riigikogu liige Eiki Nestor on vastupidisel seisukohal: ?Ma ei näe tulumaksu alandamises mingit uba. Pikemas perspektiivis on see Eesti riigile väga ohtlik.? Nestori sõnul on Eesti riigi ees kaks väga tähtsat ülesannet, millest kumbki ei käi maksualandusega kokku: ühinemine euroga ja ühiskonna vananemisega seotud vajadus toetada pensionireformi ja tervishoidu. Lahendada neid ülesandeid riigi stabilisatsiooni reservi arvel oleks tema hinnangul lühinägelik. ?Unistus odava tööjõu ja madalate maksudega riigist on Euroopas kohatu,? leidis ta. Sotsiaaldemokraatide esitatud konkureeriv seaduseelnõu, mis tuleb järgmisel nädalal Riigikogus arutusele, näeb ette tulumaksu jätmise 26% peale ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmise tuleval aastal 1700 krooni asemel 2000 krooni peale.

Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder ütles, et Isamaaliit toetab samuti tulumaksuvaba miinimumi tõstmist igal aastal ja selle sidumist laste arvuga.

Aasta eest Rahvaliidu nimel aktiivselt tulumaksu alandamise vastu võidelnud Jaak Allik ütles, et debatid eelarve ümber alles tulevad ja ees ootab põhjalik analüüs. Rahvaliidu esimehe, keskkonnaminister Villu Reiljani sõnul tuleb selle maksualanduse juures silmas pidada, et riigieelarve ja sisemajanduse kogutoodangu suhe ei tohi riigieelarve kahjuks pöörata. ?Eelmisel aastal kippus see nii minema, mistõttu olime sunnitud näiteks selleks, et esimese lapse toetust ja haridustöötajate palka tõsta, nõudma partneritelt maksualanduse edasilükkamist. Tänavu kinnitab rahandusministeerium, et tulumaksumäära on võimalik alandada nii, et asjad paigast ei lähe. Selline tingimus kirjutati ka eelmise aasta hilissügisel koalitsioonilepingu täiendusse sisse. Kuna need asjad paistavad korras olema, siis ei ole vaja vastu sõdima hakata.? Reiljani sõnul on Rahvaliit seisukohal, et tööjõud on meil piisavalt kõrgelt maksustatud ja pigem peaks asi hakkama nihkuma loodusressursside kasutamise maksustamise poole, mis suunas on keskkonnaministeerium ka ökoloogilise maksureformi käivitamisega juba samme astunud.

Kui maailmas avara pilguga ringi vaadata, siis võib näha ka kõrge maksukoormusega väga edukaid riike, nagu näiteks Rootsi. Nii et see ei saa olla argument maksude alandamiseks. Tõsi küll, riigil on erinevaid arenguetappe, mil tuleb teha erinevaid valikuid. Ega see pole paha, kui meil rohkem tasku jääb ja ega see maksukoormus meil tõesti väike ole. Ettevõtluse seisukohalt vaadates on tulumaksu alandamine pigem õige kui vale samm. See nutt, et raha ei jätku, on muidugi õige, aga tuleb elada nii, et jätkuks. Natuke võib ka juurde laenata, kuid ei tohi üle piiri minna. Kui ikka raha vähe, siis ei saa head arstiabi ja haridust ning luksuskaupu endale lubada. Paljudes valdkondades saab sama raha eest senisest hoopis kokkuhoidlikumalt toimetada.

Mis puutub eelarvesse, siis võiks diskussioon selle ümber palju ägedam olla. Võiks luua ekspertide gruppe ja arendada ka avalikku dialoogi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:44
Otsi:

Ava täpsem otsing