Ettevõtjad valiku ees: kas luua pakendiorganisatsioon või maksta aktsiisi

Maksma ei pea vaid need, kes tõestavad, et taaskasutavad vähemalt 15% pakenditest.

Praegu on vaid paarkümmend ettevõtet moodustanud kolm pakendiorganisatsiooni, mis korraldaks firma eest pakendi tagasikorjamise ja taaskasutuse.

Hoolimata ettevõtjate vastuseisust usub keskkonnaministeerium, et pakendiaktsiisiseadus võetakse Riigikogus vastu veel sel aastal.

Pakendiaktsiisiseaduse muudatuste koostaja, keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eegi sõnul pole eelnõu pehmendada või edasi lükata võimalik, muidu venib pakendite taaskäitlemine ja ähvardavad ELi trahvid.

Kõrged aktsiisimäärad peaksid ettevõtjaid panema kiiresti oma pakendite taaskasutust organiseerima. Selleks tuleb ettevõtjatel luua pakendiorganisatsioonid, mis korraldavad kogumise ja käitluse. ?Eelnõus on öeldud et 15% pakenditest tuleb taaskasutada, kui seda ei suudeta, tuleb tasuda aktsiis. Jaanuarini on jäänud loetud kuud, kuid kõigest paarkümmend ettevõtet on täna loonud käitlusorganisatsiooni,? rääkis Eek. Tema sõnul on tegemist ettevõtete soovimatusega, mitte lühikese tähtajaga.

Ühe mõjutusvahendina kaalub ministeerium kampaaniat, mis kutsub inimesi oma pakendiprügi poodidesse viima. ?Kui meie üleskutsega tuleb kaasa kas või 10% elanikest, siis on see juba suur arv ja arvestatav hulk pakendeid. Miks peab tarbija maksma pakendiprügi eest, las siis müüja vaatab, kuhu ta selle paneb, kui ta pole ühinenud pakendiorganisatsiooniga,? rääkis Eek. See paneks kaubandusettevõtted avaldama omapoolset survet tootjatele.

?Kui valitsus või Riigikogu annab täna ettevõtjatele järele, siis on tulemus trahv Euroopa Liidust. Me peame hakkama Euroopa komisjonile kohe aru andma ELi pakendidirektiivi täitmise kohta. Eestil pole üleminekuperioodi,? selgitas Eek. Tema sõnul on Eesti juba 1995. aasta pakendiseadusesse kirjutanud eesmärgi aastaks 2001 viia taaskasutusse 50% pakenditest. ?Täna on taaskasutus ikka 15% ja Euroopa Komisjoni võib kaevata Eesti seaduse täitmata jätmise eest,? selgitas Eek.

Mõned suurettevõtted on end kõrge aktsiis vastu kaitsnud, asutades MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO), mis 1. jaanuarist hakkab nende asemel pakendeid tagasi koguma ja käitlema. ETO asutajateks on: AS Põltsamaa Felix, Tallinna Piimatööstuse AS, AS Onistar, AS Valio, AS Tetra Pak Estonia, Elopak OY, Eesti Filiaal, AS Unilever Eesti, AS Liiwi Heliis, AS Liviko, AS Paulig Eesti, AS Meleko, jt.

Põltsamaa Felixi juhi Anti Orava sõnul algasid ettevalmistused kaks aastat tagasi. ?Kuna kuulume rahvusvahelisse gruppi, siis oli selge, et ka Eestis tuleb hakata pakendiga tegelema ja võtsime eeskuju Põhjamaadest,? selgitas Orava. Tema sõnul on võimalikud aktsiisimäärad hirmutavad ja ETO annab võimaluse neid leevendada. ?Kõrged määrad peaks panema iga ettevõtja liigutama, aga millegipärast ei võeta seda tõsiselt ja arvatakse, et küll lahendatakse probleem kuidagi niisama ära,? ütles Orav .

ETO juht Ahto Hunt kinnitas, et 18 ETO asutanud ettevõtet võivad olla kindlad, et nende pakendid otsitakse suurest prügihulgast välja ja viiakse käitlusse. ETO loodab oktoobris saada keskkonnaministeeriumilt akrediteeringu, et seejärel sõlmida lepingud kohalike omavalitsuste ning jäätmekäitlusettevõtetega.

Harjumaal asuva Saidafarmi juht Juhan Särgava on valmis aktsiisimaksuks, kuid hoiatab, et see toob kaasa möödapääsmatu hinnatõusu kõikjal, kus kasutatakse pakendit.

?Kui arvatakse, et aktsiisi maksab ettevõtja, siis tegelikult maksab selle kinni ikkagi tarbija, kui talle meie toode meeldib,? ütles Särgava.

Ühinemine mõne pakendiorganisatsiooniga oleks Särgava sõnul mõeldav ja loomulik käik, kuid hetkel pole nende toimimises veel kindlust. ?Keskkonnaministeerium usub nende tegevuse usaldusväärsusesse, meie veel nendega liitumisele pole mõelnud. Eks siin on ennegi hirmutatud ja ähvardatud, aga ega kõike ei saa südamesse võtta,? sõnas ta.

Särgava sõnul on kummaline, et ühelt poolt seadused nõuavad pakendeid, teisalt need maksustatakse. ?Kui rohelised räägivad sellest, et pakendi osa suureneb ja saastab loodust, siis teiselt poolt toiduhoiu- ja käitlemiseseadus liigub selles suunas, et kaup oleks pakendatud. Praegu on näiteks välistatud, et keegi müüks lahtist võid või suhkrut,?

Seda, et Saidafarm hakkaks ise pakendit tagasi koguma ja taaskasutama, Särgava ei näe. ?See oleks kordades kallim, kui aktsiisi maksmine.?