Väikelinnade lähiümbrusesse ehitatakse palju

Ülle Tamm 20. september 2004, 00:00

Viimasel ajal võib täheldada tendentsi, et vana maja ostmisele ja remontimisele eelistatakse soetada linna lähistele maatükk, et sinna uus, oma vajadustest ja soovidest lähtuv elamine peale ehitada. Tihtipeale on see ka tunduvalt soodsam kui vana asja ümbertegemine.

Pärnu linnas algavad majade hinnad 800 000 kroonist, kuid see tähendab kehva asukohta ja seisukorda. Raekülas, mis jääb mööda Mai tänavat Riia poole, maksavad ühepereelamud 1?2,5 miljonit kroonini, Rannarajoonis on hinnad pea kaks korda kõrgemad ja tehinguid tehakse küllaltki harva.

Madara tänava 31 ehituskrundist koosnevasse asumisse võib kommunikatsioonidega varustatud 640?1200 m2 suuruse krundi soetada 240 000?395 000 krooniga, lisaks pakub arendaja ?võtmed kätte? lahendust, kus sõltuvalt elamispinna suurusest, jäävad elamute hinnad 1,3?1,8 miljoni krooni vahele.

Populaarsed Pärnu-lähedased asulad on Paikuse ja Sindi, mis jäävad vastavalt 5 ja 10 kilomeetri kaugusele. Vilgas kinnisvaraarendus käib ka Haapsalu suunal Audrus, Valgerannas. Selle piirkonna eelisteks on kaunis looduskeskkond ? mererand, Audru jõgi ? ning head vaba aja veetmise võimalused ? golfiväljak, lähiajal valmiv hipodroom. Sõltuvalt asukohast jääb Audru valla territooriumil asuvates elurajoonides maa hind vahemikku 80?200 kr/m2. Tegemist on kiiresti areneva piirkonnaga ning tõenäoliselt sulanduvad aja jooksul Audru ja Pärnu ühte.

Kui Viljandi linnas algavad elamiskõlblike majade hinnad 700 000 kroonist, siis linna piiridest väljaspool on võimalik eluase soetada tunduvalt soodsamalt. Viie kilomeetri raadiuses tuleb kehvemas seisukorras maja eest maksta 400 000?500 000 krooni, korralike renoveeritud objektide hinnad ei erine aga oluliselt linna omadest. 10?15 km kaugusele jäävate keskmises seisukorras eluhoonete hinnad kõiguvad 250 000?350 000 krooni vahemikus, osaliselt remonditud objektid on juba kallimad.

Viljandi lähistele ostavad vanema maja perekonnad, kes on linnaelust väsinud, müüvad maha oma linnakorteri ja lähevad linna lähedale maale, kus on rohkem õhku ja ruumi. Vaid mõne kilomeetri kaugusel Viljandi linnast asub Peetrimõisa küla, mis oli nõukogudeaegne populaarne suvilate piirkond, tänaseks on seal paljud suvilad aasta läbi elamiseks ümber ehitatud. Algupärased, soojustamata väikesed suvilad maksavad 170 000?200 000 krooni, asjalikumad juba kuni 500 000 krooni. Enamik suvilaid ostetakse ikka eesmärgiga sinna kogu aastaks elama asuda.

Ka Tartu linnas on suurt populaarsust kogunud linnalähedased uusasumid, kuhu on võimalik 1300?2000 m2 suurune krunt soetada 200 000? 500 000 krooniga, sõltuvalt asukohast ja kommunikatsioonidest 150?300 kr/m2.

Tartu linnas maksavad vanemad majad 1?1,3 miljonit krooni, osaliselt renoveeritud elamute hinnad lähenevad 2 miljonile.

majade hinnad

Allikas: Vestman Kinnisvara

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:44
Otsi:

Ava täpsem otsing