Vanalinna otsitakse enim remontimata kortereid

Endiselt on täielik puudus renoveerimist vajavatest hoonetest ja järjest väheneb ka pakkumine, kuna iga renoveerimisega jääb selliseid hooneid vanalinnas lihtsalt vähemaks.

Pidevalt on suurenenud huvi vanalinna kinnisvara vastu eelkõige välisinvestoritel, kes oskavad hinnata elukeskkonna ainulaadsust ja kordumatut miljööd ning on nõus selle eest ka maksma.

Peamiselt tehakse tehinguid renoveeritud korteritega, mille keskmine ruutmeetri müügihind on 27 000?36 000 krooni. Erandjuhtudel on korterite müügihinnad ulatunud ka üle 40 000 kr/m². Hinda kujundavad mitmed tegurid, olulisemad neist on ajalooline keskkond ja majade huvitavad arhitektuurilised lahendused. Et akendest avanevad vaated on vanalinnas sageli kehvad (nt vastasmaja seinale) ja korterid asuvad kitsastel kõrvaltänavatel, on eriti hinnas hea vaatega ja vanalinna sõlmpunktides asuvad unikaalsed ja kõrgel tasemel renoveeritud korterid.

Kuigi üldiselt on väiksemate korterite pinnaühiku maksumus võrreldes suuremate korteritega kõrgem, on vanalinnas müüdud tipphindadega ka suuri esinduskortereid. Põhjuseks on jõukama ostjaskonna kasvanud teadlikkus ning kõrged nõudmised planeeringule, peamiselt soovitakse avarat ja unikaalset korterit.

Piirkondadest on hinnatase kõige kõrgem Toompeal. Sealse hinna määrab suhteliselt vähene elumajade arv, ka muudavad ümbruskonna prestii?semaks esindushooned, kirikud, valitsusasutused ja saatkonnad.

Keskmisest madalamat hinda makstakse vanalinna äärealal ja Balti jaama poolses osas paiknevate korterite eest.

Vanalinna korterite piiratud hulk, unikaalsus, likviidsus ning sellest tulenev garanteeritud stabiilne hinnatõus on teinud nendest atraktiivse rahapaigutamise võimaluse.

Valdav osa sellistest investeeringutest rajaneb siiski soetatava kinnisvara väärtuse tõusu ootusele.

Ennekõike pakub huvi korterite ning suuremate kinnistute omandamine, kuid tehingute vähesuse taga on piisava pakkumise puudumine.

Autor: ÄP