Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- ÄP fototoimetus
- 20. september 2004 kell 22:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Lisakäendused kuumutaks liialt kinnisvaraturgu
KredExi 700miljoniline laenukäenduste portfell on tänaseks lepingutest pungil lõhki, mistõttu Kred-Ex taotleb valitsuselt teist täpselt sama suurt portfelli lisaks ? kokku 1,4 miljardit krooni.Äripäev ei toeta KredExi eluasemelaenude käenduste suurendamist, kuna see annaks ? nagu Eesti finantsinstitutsioonid seda väljendit tihti kasutavad ? turgudele vale signaali.KredExi käendus võimaldab taotlejal saada pangalaenu väiksema omafinantseeringu määraga: oma maja või korteri ihaldajatel ja käenduse saanutel ei pea olema nõutavat veerandit kuni kolmandikku ehitus- või ostusummast.Signaal on vale seetõttu, et riigi garantiiga, mille taga on kõik maksumaks-jad, antakse laenu- ja kinnisvarabuumile veel hoogu juurde. KredExi abiga saab laen võimalikuks neilegi, kel peale soovi pole hinge taga suurt midagi.Eluasemelaenude kasv, mis on edestanud pangahoiuste kasvu, on võtnud ohtlikud mõõtmed. See on mõjutanud negatiivselt Eesti välistasakaalu.Kui Eesti kinnisvaraturul peaks toimuma mingil põhjusel tagasilöök, satuksid laenajad tagatise vähenemise tõttu raskustesse. Raskustes oleks eelkõige need, kelle kinnisvaraarendus on hetkel pooleli ja jätkamiseks vajaminevad laenusummad sõltuvad eluliselt kinnisvara turuväärtusest. Ehitisi läheks rohkem müüki, mis tooks hinnad omakorda allapoole.Garantiilimiiti võiks suurendada seetõttu, et KredEx on töötanud siiani konservatiivselt: 12 000 väljastatud käendusest on tulnud n-ö täitmisele pöörata vaid kaks juhtumit. See on suurepärane näitaja ja edestab kauge kaarega pankade laenukahjumeid ja -provisjone.Järelikult on KredExi kliendid korralikud maksjad. Sel aastal on KredExi käendusega antud tervelt 17% eluasemelaenudest ? arvestatav osa.Näitajad võivad olla eeskujulikud üksnes praegu. Kui KredExi ?turuosa? kahekordistada, võib KredExi käenduste portfelli kvaliteet langeda, mis suurendab kinnisvaraturul vallanduda võiva ahelreaktsiooni ohtu. Halvimal juhul mõjutaks see kinnisvaraomanikke ja pan-ku, paremal juhul tuleks ainult KredExil endal või riigil garantiid kinni taguda.KredEx põhjendab käenduste suurendamise vajalikkust oma peamiste sihtgruppidega, noorte perede ja sundüürnikega. Neil ei tarvitse olla raha nõutavaks omafinantseeringuks.Ent kas need, kel midagi pole ? olgu eesmärk kui tahes õilis ?, on ikka õigustatud saama kalli kinnisvara omanikuks? Ehk võiks alustada vähem pretensioonikalt.Rahanduses peaks samuti kehtima mingid jäävusseadused: mitte millestki ei saa ka raha tekkida. Paralleel: noorele perele kuluks ka uus sõiduauto ära, miks mitte sedagi käendada?Pangad pakuvad samuti omafinantseeringu alandamise võimalust, mis, tõsi, on seotud muude garantiide, tagatiste ja pantide seadmisega pangale.Kuid kas on välistatud, et noor pere või sundüürnik suudab leida esmalt sugulaste-sõprade hulgast käendaja, enne kui pöördub KredExi ehk riigi poole?Tundub, et eksporditehingute garanteerimise kõrval on KredEx puhkenud õide teisel ja palju kuumemal turul, kinnisvaras. Arvame, et seda pole teadlikult vaja soodustada. 700 miljonit ju jääb edasi laenugarantiideks.Autor: ÄP- Hetkel kuum
IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Lõpule on viidud Indrek Kasela tagasi astumine PRFoodsi juhi kohalt ja tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest, selgub börsiteatest.
Lõpule on viidud Indrek Kasela tagasi astumine PRFoodsi juhi kohalt ja tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest, selgub börsiteatest.
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Riik võtab tänavu 150 miljonit eurot dividende
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Luige inkassokontsern sai tehingule heakskiidu loodetust hiljem
Ärimees Hans H. Luigele kuuluv inkassokontsern Aktiva Finance Group ostis mullu Rootsi börsiettevõttelt Intrum 30 miljoni euro eest selle Baltikumi ärid, kuid sai Leedu üksuse omandamiseks heakskiidu alles nüüd.
Ärimees Hans H. Luigele kuuluv inkassokontsern Aktiva Finance Group ostis mullu Rootsi börsiettevõttelt Intrum 30 miljoni euro eest selle Baltikumi ärid, kuid sai Leedu üksuse omandamiseks heakskiidu alles nüüd.