Skeptikud või visionäärid?

Valdo Kalmi ettekanne Pärnu IT-foorumil sisaldas tsitaati ettevõtjalt, et ?midagi on õhus?, selle mõte oli, et mis täpselt, sellest saame aru alles kunagi hiljem.

Paari aasta tagused populaarsed ja kindlad prognoosid IT tuleviku osas on asendunud kahtlusega ja tegijaks on saanud pigem skeptikud kui visionäärid. Põhimõtteliselt ei ole see aga hea, sest umbusklikkus on ju pigem pidurdav kui edasiviiv jõud.

Meil on vaja aga kindlasti visionääre, kes ei lähtu mitte reaalsusest, vaid unistustest, sest ainult värsked ideed aitavad edasi. Visionäär pole prohvet, sest ei tegele ennustamisega, tal on nägemus, kuidas asjad võiksid areneda, ja mida hullumeelsem, seda parem!

Reaalsus aga on ettearvamatu ja kahtlused tekivad kogu aeg. Usun, et kui levis uudis, et maailma rikkaim mees polegi enam Bill Gates, vaid IKEA rootslasest looja Ingvar Kamprad, kõigutas see uue majanduse ?haipi? kõvasti! Midagi nii labast nagu mööbel IT vastu?! Ükskõik, kas see uudis ka õige oli, arvan siiski, et see pani n-ö tegijad korraks mõtlema.

Valdo Kalm tugineb oma artiklis Eesti ettevõtete juhtide arvamusele ja raske on ka vaielda. Nende arvamustest tundub, nagu oleksime vahepeal eksinud ja õige fookuse kaotanud ning liialt keskendunud tehnoloogiale. Samas ma ei usu Eesti juhtide lootusesse, et kunagi IT-mehed ärikeeles rääkima hakkaks. Neile on see liiga võõras, just nagu mööbli müük!

Toetan sada protsenti Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniettevõtjate liidu presidendi Andres Haameri mõtet, et infotehnoloogia ja telekommunikatsioon peavad ühinema, sest olemuselt on see ju üks ja sama ? äritegevust toetav infrastruktuur.

Õnneks toimivad ka täna turul kapitalismi reeglid ja IT ei hakka mitte kunagi dikteerima turgu, kõige aluseks jääb nõudlus. Samuti ei anna IT olulist konkurentsieelist, sest kõigil on võrdsed võimalused. Turundusinimesna väidan, et turul ?ruulib? jätkuvalt idee, mitte IT. Tehnoloogia võib anda ajutise konkurentsieelise äriprotsessides, aga tähtsamaks muutub küsimus, kuidas seda oma klientide äriväärtuse kasvatamiseks rakendatakse.

Kogu turgu dikteerib inimene (era- või äriklient), kes on ablas ja nõudlik ? teda ei rahulda standard, vaid ta nõuab personaalset lähenemist. Seda lõputut personaliseerimist IT küll aitab võimsalt, kuid kõige selle alus peab olema kandev äriidee. Ma arvan, et just see ongi tegelikult kogu aeg õhus, ja turul võistlevad äristrateegia ja taktika, mitte IT.

Tsiteerin ühte majanduskonsultanti Larry Bossidit, kes ütleb: ?Päeva lõpuks tunnetatakse, et firma edukus põhineb eelkõige inimestel, mitte firma strateegial!? Põhitõdedes pole midagi muutunud ja alati peab jääma fookusesse inimene ? temaga ja temale ju teeme äri.

Mõned head aastad tagasi, enne tehnoloogiamulli lõhkemist, kuulutas tehnoloogiaautoriteet Allan Martinson hukku ja kadu neile tippjuhtidele, kes ei suuda arvutiajastuga kaasa minna. ?Kümne aasta pärast on teie asemel firmade eesotsas hoopis teised mehed,? kuulutas toona MicroLinki juhtinud Martinson saalitäiele tippjuhtidele, kes tõmbusid seepeale murelikuks.

Aeg näitas, et muretsemiseks polnud tegelikult põhjust. Lootusrikkalt alustanud patsiga poistest-ettevõtjatest põrus enamik läbi. Vanad ärihaid tõestasid, et edukaks firmajuhtimiseks pole vaja omale patsi kasvatada. Võidukad olid need strateegiad, kus tehnoloogiainvesteeringuid üle ei tähtsustatud või ei tehtud neid üldse.

Täna triumfeerivad jätkuvalt skeptikud. Vähesed järelejäänud tehnoloogiaentusiastid paistavad üldises kontekstis veidrikena.

Kuid elu ei seisa paigal. Võib-olla juba nüüd, võib-olla ka paari aasta pärast on tehnoloogia tegelik võidukäik minu meelest paratamatu. Midagi on õhus. Ma ei välistaks, et Allan Martinsoni ebaõnnestunud ennustus aastaid tagasi on täpne ja tabav just täna.