USA keskpanga intresside tõstmine Eesti laene ei kergita

Artikkel

- Uudised
- Annika Matson
- Annika Matson Kald
- 20. september 2004 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
USA keskpanga intresside tõstmine Eesti laene ei kergita
Analüütikud ootavad, et USA keskpank Fed tõstab täna 95protsendilise tõenäosusega intresse kolmandat korda selle aasta jooksul 0,25 protsendipunkti võrra, 1,75 protsendipunktini.
?Kuna enamik Eesti eraisikute laene on Euriboriga seotud, võivad laenuvõtjad aasta lõpuni rahulikult hingata,? kinnitasid Eesti Panga analüütikud, sest Euroopa Keskpank intressimäärade tõstmisega ei kiirusta.
?Intresside kerkimist prognoositakse alates tulevast aastast pisikeste sammude kaupa,? vahendas Eesti Panga seisukohta avalike suhete juht Silver Vohu.
?Hetkel pole näha, et Euroopa Keskpank võiks hakata intresse tõstma ja meie laenuvõtjad kartma ei pea,? lohutas ka Hansapanga intressitoodete kauplemise osakonna juhataja Allan Marnot Eesti laenuvõtjaid. Ta lisas, et tema nägemuse kohaselt võiks Euroopa Keskpangalt esimest intresside tõstmist oodata kolme kuu pärast, mis juba kergitab kolme ja kuue kuu Euribori.
Vohu sõnul tahab Euroopa Keskpank hoida intressid madalal, et hoogustada majanduskasvu, mida hetkel pidurdab nafta hind. ?Kaheprotsendiline majanduskasv eurotsoonis on veel liiga vähe,? ütles Vohu.
Aasta alguses oli näha majanduse elavnemise märke, kui tänaseks on need raugenud. Vohu toonitas, et tulevikus intressid kindlasti tõusevad ja laenuvõtjal tuleb valmis olla suuremateks makseteks. ?Tulevikus võiksid laenuvõtjad rohkem võtta fikseeritud intressiga laenu, kuigi nad on hetkel kallimad,? märkis ta.
Aasta lõpuks näevad Hansapanga ja Eesti Panga analüütikud Euroopa Keskpanga ja USA keskpanga intresse enam-vähem ühel tasemel. ?Intressid USAs tõusevad 2 ja 2,25 baaspunkti vahele, Euroopa intressid on hetkel 2 baaspunkti peal,? ütles Marnot, kes on tänases intresside tõstmises USAs üsna kindel. ?Tõstmine 0,25 protsendipunkti võrra on juba tehtud asi,? ütles Marnot.
Edaspidine stsenaarium sõltub paljuski sellest, millise kommentaari annab Fedi juht Alan Greenspan. ?Turuootused on võrdselt jagunenud agressiivse rahapoliitika aeglustamise ja kiirendamise vahel,? ütles Marnot. USA aktsiaturul võime Marnoti hinnangul täna näha nii võlakirjade kui ka intressitoodete müüki. ?Osta kuulujutu ja müü uudise peale? on aktsiaturgude tavaline käitumine.
Praegu on Marnoti sõnul Greenspani otsused oma mõju aktsiaturule juba kaotamas, investorite tähelepanu keskpunkti hakkavad kerkima 2. novembril toimuvad presidendivalimised. ?Üritatakse ennast positsioneerida ralliks, mis peaks tulema pärast valimisi, aga kuna kõik investorid on ennast positsioneerinud, siis võib vabalt tulla ka kasumivõtt,? kommenteeris Marnot. ?Bushi võit peaks aktsiaturule olema positiivsem,? usub ta.
Hetkel kuum