Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Pakendiaktsiis ei saa olla turukaitsemehhanism

Ilona Eskelinen 22. september 2004, 00:00

Vastukaja 13. septembril ilmunud Raivo Raaga artiklile ?Pakendiaktsiis ja tegelikkus?

Raivo Raaga väljendab oma kirjutises plastiettevõtte muret kavandatavate pakendiaktsiiside üle. Raaga väidab, et joogikartongidele kavandatakse tunduvalt soodsamaid aktsiise ja see seab omakorda ohtu sajad töökohad kohalike plastitootjate juures. Artiklis avaldatud joogikartonge puudutav argumentatsioon on tendentslik ja desinformeeriv. Kerkib küsimus, kas kõnealuse artikli puhul on tegu demagoogia või pealiskaudsusega.

Raaga väidab, et joogikartongi käitlemine on tunduvalt keerukam kui plastil.

Joogikartongi käitlemine on lihtne, kuna see toimub kartongijäätmete töötlemiseks kohandatud paberikombinaatides. Protsess on suhteliselt lihtne, ei nõua lisainvesteeringuid ja tugineb olemasolevale tootmisbaasile. Baltimaades saab joogikartonge käidelda kolmes paberikombinaadis, neist suurem ja võimsam on Klaipedas.

Joogikartongid on valmistatud peamiselt taastuvast loodusvarast ? puidust. Saksamaa keskkonnaminister tunnistas aastal 2000 läbiviidud UBA-II keskkonnauuringute põhjal joogikartongi loodussõbralikuks pakendiks.

Kirjutisest jääb kajama mõte, justkui peaks kohalikele tootjatele pakendiaktsiisid olema soodsamad.

Keskkonda sattunud pakendijäätmete puhul pole vahet, kas tegu on kodumaise või imporditud pakendiga. Kohalike tootjate kaitseks impordi vastu on teised majanduslikud hoovad.

Artiklis väidetakse, et joogikartongi aktsiis on põhjendamatult soodsam kui plastil ning pole arvestatud tegelikke käitluskulusid.

Vaadates juba toimivaid pakendite kogumissüsteeme ja neis kehtivaid teenusehindu, on joogikartongi käitlemise kulud madalamad kui plasti käitlemisel. Pro Europe?i 2003. aasta andmeil on Hispaanias 1 kg joogikartongi kogumine plasti kogumisest 42% odavam, T?ehhis 92%, Ungaris 132%, Saksamaal 73% ja Rootsis 327% odavam (joogikartongi kogutakse koos paberiga).

Aastal 2003 taaskasutati (käideldi ja põletati energia saamiseks) Euroopa Liidu maades joogikartongidest 58%.

Aktsiisimäärad seavad plasti joogikartongi suhtes halvemasse olukorda.

See väide on vale.

Lihtsad arvutused kavandatud aktsiisimääradega näitavad, et kilepiimale lisanduv aktsiisisumma on tunduvalt väiksem kui joogikartongil. Liitrine kilepiima pakend kaalub 8 g, piimakartong 30 g. Kavandatavad aktsiisid plastile on 60 krooni ja kartongile 20 krooni kilo kohta. Järelikult on sellise kilepakendi aktsiis 48 ja kartongil 60 senti pakendi kohta. Seega on plast tegelikult soodsamas seisus kui joogikartong.

Plasti osakaal suureneb kasvavas tempos kogu Euroopas.

Raaga mure joogikartongide turu hõlvamisest ja kohalike plastitootjate väljasuretamisest on ilmne liialdus. Turu-uuringufirmade Canadean ja AC Nielseni andmed näitavad plasti suurt osakaalu ja turuosa suuremat kasvutempot nii Eestis kui Euroopas.

Samas, Eestis kehtib juba aastaid joogikartongidele madalam aktsiis kui näiteks PET-pudelitele, kuid vaatamata sellele on viimaste turuosa kasvanud viimase kolme aastaga 47%, aga joogikartongidel kõigest 7%. Euroopas on sama aja vastavad andmed 20% ja 4%.

Joogikartongi maht pakendijäätmetes on kaduvväike, moodustades kõigest 1%. Selline turuosa ei saa ohtu seada ühtegi kohalikul turul toodetud pakendiliiki.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing