Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tasuline parkimine, kui omavalitsuse efektiivne liikluskorraldus koos väikese lisasissetulekuga

Moonika Olju 22. september 2004, 00:00

?Kui ma nägin, kuidas turist tuli autost välja ja hakkas parkimisautomaati otsima, mõtlesin, et ka meil võiks tasuline parkimine olla,? räägib Haapsalu linnapea Teet Kallasvee, kuid mõtteks on see seni jäänudki. See-eest on nii mõneski linnas tasuline parkimine ennast igati õigustanud ja ära tasunud.

Tallinnas tekitas viimane tasulise parkimisala laiendamine palju poleemikat. Vaatamata linlaste protestidele viidi uuendused siiski ellu.

?Kui tipptunnil on vabu kohti vähem kui 15%, siis hakkavad kohti otsivad autod täiendavalt liiklust koormama,? selgitab Tallinna parkimiskorralduse osakonna juhataja Aado Kuuse. Seepärast lisati ka Herne tänav tasuliste alade hulka ning laiendati seda Kadrioru suunas. ?Näiteks Herne tänava piirkonnas oli suureks probleemiks inimesed, kes oma auto päevaks sinna jätsid ning ise rahumeeli kesklinna tööle kõndisid,? meenutab Kuuse.

Samuti on linnale oluline, et autodevool ei hakkaks takistama ühistransporti, mis ajuti tipptunnil juba probleemiks on.

?Kahjuks on nii, et teede tegemise ajal ei arvestatud nii suure koormusega ning seetõttu on linn sunnitud liikluse sujuvama kulgemise nimel mõjutama inimesi rahaga, suunates neid parklatesse ja parkimismajadesse.?

Tasuline parkimine aga ei ole sugugi kahjuks linnale, mille kassasse laekub iga aasta üle 20 miljoni krooni. Ainuüksi viivistasusid laekub sinna iga kuu ligi miljoni krooni ulatuses. Viimane summa on nii suur tänu sellele, et Tallinnas määratakse tasutud aja ületamise eest kohe täistrahv 480 krooni.

?Kõigile asjaosalistele on nii lihtsam, ehkki meil on kontrolöridega kokkulepe, et viie ületatud minuti eest kohe tasu ei nõuta,? pehmendab Kuuse süsteemi jäikust.

Tartus korraldatakse parkimiskoormuse analüüsi kaks korda aastas. Kui täituvus ületab 80%, tehakse linnavalitsusele ettepanek hinda korrigeerida või ala laiendada. Kuigi viimast eriti ei soovitata, sest parkimiskorralduse eest vastutava Toomas Henno sõnul selline tegevus probleemi ei lahenda, siis ummistuvad lihtsalt järgmised tänavad. ?Laiendada saab vaid teatud piirini, linn püüab ikka leida võimalusi tasuta parkimise pakkumiseks,? seletab ta.

Selle eesmärgi täitmiseks on käidavamates kohtades Vabaduse puiesteel, kinnise- ja vaba turu parklates tähistatud parkimisaja fikseerimise korral esimene tund aega tasuta. ?Tunniga peaks ju jõudma oma asjad korda ajada?? arutleb Henno.

Ka teistes aspektides on parkimiskorraldus Tartus pealinna omast inimlikum. Näiteks tuleb parkimisaja kuni ühe tunni võrra ületamisel või esmakordsel rikkumisel maksta vaid pool kogu viivistasust ehk siis 240 krooni. Samuti on väiksema koormusega aladel parkimine odavam. Parkimise tehnilist poolt korraldab Tartus Falck Lõuna-Eesti, kelle seitse kontrolöri tõid linnale 2003. aastal viivistasudena sisse ligi 2 miljonit krooni, samas kui tasulisest parkimisest üldse laekus 2,5 miljonit.

Pärnus muutub tasuline parkimine kõige aktuaalsemaks suvel, kui vabade kohtade puudusel paigutavad suvitajad oma autod haljasaladele ja väravate ette. Uue liiklusseaduse kohaselt ei tohi aga ilma autojuhi kohalolekuta valesti parkinule trahvi teha.

?Neid rikkujaid on uue seaduse tõttu tõepoolest raske karistada,? möönab Pärnu linna teede peaspetsialist Margus Eisenschmidt. Olukorra lahendamiseks on kasutatud äärekivide tõstmist ning kollaseks värvimist, see aga suunab rohkem inimesi parkimiskohti otsima, mis koormab jällegi liiklust. ?Kõige parem oleks, kui randa tuldaks jala, mis on ju tegelikult ka tervislikum,? näeb Eisenschmidt olukorrast väljapääsu.

Ent Pärnul on veel üks mure ? nimelt ei panda tähele maksustatud ala algust tähistavaid märke ning see tekitab jällegi vaidlusi ja segadust. Külm suvi mõjus ka eelarvesse laekunud summale, mis on suhteliselt tagasihoidlik ? ligi 800 000 krooni viivistasudest ning 1,8 miljonit tasulisest parkimisest.

Kuressaare kesklinna üritati teha jalakäijate tsoon, kuid üritus kukkus läbi, kuna vastavaid märke lihtsalt ignoreeriti. Seega võeti linnavalitsuses vastu otsus muuta seni parkimiseks suletud olnud tänavad tasuliseks, et hoida autod linnas liikumises ning anda kõigile võimalus oma sõiduvahendiga kesklinna tulla. ?Tasulise parkimise korraldamine ei ole kasulik ettevõtmine, vähemalt mitte meie linnas,? selgitab linnainsener Madis Pihel. ?Raha küsimise ainus eesmärk on liikumise säilitamine kesklinnas,? lisab ta. Tõepoolest, linnale on viimase kaheksa kuu jooksul parkimistasudena lisandunud 139 802 ning viivistasudena 65 906 krooni, mida on täpselt nii palju, et katta tasulise parkimise tarbeks tehtavad kulutused.

Haapsalul, mis pürib Pärnu järel teiseks kuurortlinnaks, tasulist parkimisala ei olegi. ?Võiksime ju ennast reklaamida stressivaba linnana,? naerab linnapea Teet Kallasvee. Tegelikult prooviti paar aastat tagasi tasulist parkimist juurutada, kuid projekt kukkus ettevõtjate ning linlaste vastuseisu tõttu läbi. ?Kuna puudus parkimiskell, ei olnud kohalikel võimalust tasuta parkida ning üldse nägid inimesed selles oma vabaduste piiramist,? meenutab Kallasvee.

Linnapea on siiski tasulise parkimise poolt, kuna see aitaks elavdada ettevõtlust vanalinnas, kus praegu teatud tänavatel parkimine täiesti keelatud on. ?Samas tuleb selgelt läbi mõelda, kas tulud tasuksid ära kulud ning alles siis tegutsema hakata,? on Kallasvee resoluutne.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:45
Otsi:

Ava täpsem otsing