Tippaktsiate tootlus sadades kordades

Tõnis Oja 22. september 2004, 00:00

Finantsportaal Yahoo!Finance vahendas mõned päevad tagasi kümme maailma suurimat aktsiavõitu, mis koosneb peamiselt 90ndate aastate tehnoloogiabuumi kuumadest aktsiatest. Teistest pikalt ees on maailma suurim võrguseadmete tootja Cisco Systems, mille aktsia kerkis veidi vähem kui kümne aastaga üle 74 000 protsendi. Ehk teisisõnu, need, kes investeerisid 1990. aasta Cisco aktsiatesse 1000 dollarit, võisid 2000. aprillis välja võtta pea kolmveerand miljonit. Tõsi, kui nad kasumi väljavõtmisega hiljaks jäid, olid nad tunnistajad oma vara kiirele kaotusele. Aktsia hinnast on tipuga võrreldes järel veerand. Aga ka see on võrreldes investeeringuga märkimisväärne summa.

Edetabeli tipust nähtub, et enamik neist kuulubki 90ndate tehnoloogiabuumi aega. Teisel kohal on Microsoft, kolmandal Yahoo!, viiendal arvutite tootja Dell ning kaheksandal kohal tarkvarafirma EMC. Viimase investeeringu kuuekordseks kasvatamiseks piisas vaid veidi rohkem kui aastast.

Hästi lühikesed kiire kasvu perioodid olid ka jaekaubandusgigantide Wal-Marti ja Home Depoti aktsiatel. Investeeritava vara kümnekordistumiseks kulus Wal-Marti aktsiatel kolm aastat. Maailma suurima majapidamis- ja ehitustarvete kaupluste keti Home Depoti aktsionäridel, kes ostsid aktsiad 1982. aasta märtsis, oli investeeringu väärtus kümnekordistunud juba järgmiseks suveks.

Veel kiirema hüppe tegi investeerimispanga Charles Schwab aktsia, mille tootlus kuue kuu jooksul (oktoobrist 1998 aprillini 1999) oli 439 protsenti. See tähendab, et iga investeeritud dollar oli kasvanud poole aastaga rohkem kui viiekordseks.

Suurte investeerimisvõitude edetabeli koostanud Investor?s Business Daily on leidnud supertootluste edetabeli liideraktsiates tähelepanuväärse hulga ühiseid omadusi. Ettevõtteid iseloomustavad üheaegselt nii tugevad finantsnäitajad kui ka tugev nõudlus nende aktsiate järele. Need on firmad, mille toodang või teenused on muutnud meie igapäevast elulaadi, töökeskkonda või meelelahutusi.

Võitjad on samuti ka oma majandusharu liidrid nii kasvunumbrite poolest võrreldes konkurentidega kui ka aktsiate hinnaliikumise suhtes isegi sellisel juhul, kui aktsia hind liikus rekordilisel või selle lähedastel tasemetel.

Aktsiad võivad olla edukad nii pikematel kui ka ühekordsetel lühikestel perioodidel. Viimaseid näiteid võib tuua rohkemgi 90ndate aastate teisel poolel eriti tehnoloogiaaktsiate hulgas. Teised aga on teinud tõusu, et teha vahepealset korrektsiooni, et seejärel taas tõusta. Kõige paremaks eduka pikaajalise investeeringu näiteks on maailma suurimate firmade hulka kuuluv General Electric, mille aktsia tootlus kasvas aastatel 1982 kuni 2000 neljakümne nelja kordseks. Erinevalt aga tehnoloogiasektori võidumeestest, kes reeglina dividende ei maksa (Microsoft hakkas omanikutulu maksma alles sel aastal ning Cisco, Dell ja Yahoo! pole seni aktsionäre veel dividendidega rõõmustanud), on General Electricu aktsia olnud stabiilne dividendide maksja.

Üks on aga selge: iga aktsiatõusu tsükkel on sünnitanud uusi võiduaktsiaid. Investoritel jääb üle vaid see tsükkel ära tunda ning nende hulgast õige majandusharu ja õige aktsia välja noppida. See võib näida imelihtne, aga tegelikkuses on tunduvalt keerulisem. Ehk aitab sellele kaasa ülaltoodud tabel, kus on ära toodud seniste võiduettevõtete ühised tunnusjooned.

Kui võrrelda Tallinna börsil kaubeldavate parimate kasvuaktsiate tootlust maailma tippudega, ei ole meie ettevõtetel põhjust häbeneda. Kannatlike aktsionäride vara on kasvatanud nii Merko Ehitus kui ka Hanspank. Neile, kes investeerisid Merko Ehituse aktsiatesse esimesel kauplemispäeval 1000 krooni, on tänaseks vara kasvanud 5600 krooni. Lisandunud on dividendid, mida möödunud majandusaasta eest maksti 4,2 krooni aktsia kohta.

Veel paremini on läinud nendel, kes ostsid Tallinna börsi alguspäevadel Hansapanga aktsiaid. Nende iga investeeritud 1000 krooni on tänaseks kümnekordistunud. Merko Ehituse aktsiaga on toimunud üks splitt suhtega üks kolmele ning Hansapanga aktsial kaks splitti: suhtega üks kahele ja üks neljale. Neist viimane toimus sel kevadel.

Pika- ja ülipikaajaliste investorite vara hakkab tänu kumulatiivsele kasvule eriti järsult kasvama pärast teatud aega. Keskmiselt 12protsendilise tootluse puhul muutub kasv märgatavaks alles 30 aasta pärast. Hansapanga ja Merko aktsiad on seni pakkunud keskmiselt 30protsendilist tootlust.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing