Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Aretustöö on keskkonnavaenulik?
Eesti hääletas ühena vähestest (koos Suurbritannia, Hollandi ja Soomega) geneetiliselt muundatud maisi lubamise poolt Euroopa Liidu turule. Ilmselt oli see ränk pühaduseteotus, mille palk tituleerimine keskkonnavaenulikuks riigiks.
Minu arvates ei ole ?häbiväärsel? geneetilisel muundamisel ja ennastsalgaval aretustööl muud vahet kui muutuste kiirus. Munk Mendel ristas terve elu kloostriaias hernetaimi ja pani sellega aluse geneetikale. Soovitud omadustega sortide ja tõugude aretustöö on nõudnud kannatlikkust ja võtnud aastasadu ja -tuhandeid. Kui Mendelist alguse saanud geneetika võimaldab nüüd soovitud muutusi kiirendada, oleme ühtäkki hirmul. Tõsi, kraavi võib kirka ja labidaga kaevata, kui kopp tundub liiga hirmuäratav.
Autor: Mati Feldmann