Eesmärk on haridus ise, mitte välisülikooli nimi

ÄP 23. september 2004, 00:00

Kuidas peaks Eesti riik oma hariduspoliitikat sättima, et ettevõtjatel ei oleks pidevalt puudust kvalifitseeritud tööjõust? Põhi- ja gümnaasiumiharidus veel noort inimest kvalifitseerituks ei tee. Kas Eesti on ise võimeline endale töötegijad välja koolitama?

Äripäev arvab, et on küll.

Riigi toetusel välismaale õppima saatmine on samavõrd ilus kui kulukas aktsioon. Valitsuspoliitikuile annab see võimaluse rääkida hariduselu edendamisest: tuua mängu välismaa kohaliku haridusreformi edendamise asemel.

Tõsi, lõpetamisel ? akadeemilise mütsituti ühelt küljelt teisele heitmisel ? saaks noor oma curriculum vitae?sse kirjutada maagilise kohanime Oxford, Cambridge, Harvard. Ent mis garanteerib, et noor Eestisse tagasi pöördub ? kordi madalama palga peale?

Valitsuse koalitsioonilepingus on punkt: tagame igal aastal sajale Eesti noorele stipendiumi välisülikoolides õppimiseks. Lepingust ei selgu, kuidas need sada noort välja valitakse: kas IQ, gümnaasiumi lõputunnistuse või mõne muu näitaja järgi. Üheselt pole ka selge, mis erialadele on stipendiumid määratud, kui suured need on ja kas samaväärset haridust ei anta ka Eestis.

Kindlasti ei suuda Eesti välja koolitada näiteks kosmosespetsialiste või tuumateadlasi, ent kuna neile poleks Eestis erialast tööd, läheks riigi raha peamiselt noorte silmaringi laiendamiseks. Kel pole Eestis erialast rakendust, jääb tõenäoliselt Eestisse tagasi pöördumata.

Välismaale õppima siirduja sõlmib lepingu, lubades toetuse tagasi maksta, kui ei naase. Ent koolitus välismaal on riigile kordades kallim kui kodumaal. Välismaal õppimiseks saab võtta õppelaenu ka Eestist. On oht, et laenu kergema tagasimaksmise nimel jääb noor pigem välismaale tööle, kui tuleb Eestisse.

Valdkonnad, mis Eesti sisemajanduse koguprodukti kasvatavad, peaks olema kodumaise haridusega kaetud. Kas Eestis ei õpetata täna kaubandust, ehitust, pangandust, metsandust, põllumajandust, teenindust, sidet, logistikat, infotehnoloogiat? Õpetatakse. Aga kel endal raha olemas, võib samu erialasid ka välismaal õppida.

Täna käib tuline diskussioon, kas ja kui suures mahus peaks KredEx käendama noorte eluasemelaene. Ent kas haridus ja õppelaenude garanteerimine poleks olulisemad? Riigi toetus välismaal õppimisele võiks minna mitte otse stipendiumideks, vaid õppelaenu garantiiks KredExi, EASi või mõne fondi kaudu.

Välismaal koolitamise toetuseks räägivad välishariduse lisaväärtused: parema keeleoskuse omandamine, geograafiliselt laiemad tutvused ja suhted, mis edaspidises töös ära kuluvad; võib-olla avaram ilmapilt. Ent kui riik võimaldab lihtsasti välismaal õppida, puudub neil andekatel, kes suudaksid ise endale välismaine grant välja võidelda, motivatsioon.

See, mida meie ülikoolid ise saaks teha, on veelgi edendada üliõpilaste vahetust välisülikoolidega. Euroopa Liitu astumisega avanes suuremal määral ka haridusturg. Samuti muutus meie tudengitele Euroopas õppimine odavamaks. Ent miks me mõtleme välisülikoolides õppimise all ainult läänt ? näiteks kas või Moskva Ülikoolis apoliitilistel erialadel õppinud on saanud väga hea hariduse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing