Kolmapäev 18. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Hangi kolmas sammas tänavu ja aktsiaid müü uuel aastal

Annika Matson 23. september 2004, 00:00

?Muidugi on tulumaksu alandamine positiivne: omanikud saavad väiksema maksukoormusega tulusid ettevõttest välja võtta, kui investeerimisvajadust pole ning osa firmade puhul mõjutab see kindlasti dividendide väljamaksmise otsuseid,? ütles Suprema analüütik Triin Palge.

Kõige suurem kasu ettevõtetele tulumaksu alandamisest on dividendide tulumaksu vähenemine. Kui näiteks Eesti Telekom maksaks uuel aastal sama palju dividende kui tänavu, oleks võit ligi 40 mln krooni.

?Suurim pluss ettevõttele on tulevast aastast madalam tulumaks dividendidelt,? ütles Eesti Telekomi juhatuse esimees Jaan Männik. Eesti Telekomi jooksva aasta dividendide suuruse kohta märkis Männik, et omanikutulu täpse suuruse otsustab igal aastal aktsionäride üldkoosolek. ?Kui tulumaksuosa väheneb, siis on ruumi küll, et dividende tõsta, kui ka hoida väljamaksmist samal tasemel,? ütles Männik.

?Kuigi Eesti Telekomi juhtkond nii arvab ja ka rahavood võimaldaks raha omanikele välja maksta, on TeliaSonera ähvardanud, et tulevikus enam nii suuri dividende ei maksta,? kommenteeris Palge.

Ta lisas, et viimasel Eesti Telekomi aktsionäride koosolekul võis näha, kuidas TeliaSonera polnud nõus maksma suuremaid dividende, nagu valitsus välja pakkus.

Hansapanga dividendipoliitika näeb ette dividendide väljamaksmise määraks kuni 30% puhaskasumist ja seda pole nad tahtnud ületada. ?Hansapank on seni saanud dividendide tulumaksu optimeerida Läti ja Leedu tütarpankade kaudu,? ütles Palge.

?Teoorias võib väita, et firmade kasumid ja dividendid peaksid kasvama, sest maksukulutused vähenevad,? kommenteeris Hansabank Marketsi peaanalüütik Urmas Riiel. Ta lisas, et inimeste kalduvus investeerida võiks muutuda pikemas perspektiivis, kui nad näevad, et riik võtab neilt vähem raha ja ilmselt ka vähem kohustusi nende ees.

Harju Elektrilt võib jooksva aasta eest mullusest suuremat dividendi oodata.

?Meie eesmärk on alati välja maksta kõik need dividendid, mida oleme tinglikult tulumaksuvabalt saanud teiste käest,? ütles Harju Elektri juhatuse esimees Andres Allikmäe.

Tänavu kevadel maksis Harju Elekter 2003. aasta eest dividendidena välja 21,6 miljonit krooni ehk 4 krooni aktsia kohta. Harju Elektri üleeilses börsiteates seisis, et koos lisadividendidega teenib Harju Elekter käesoleval aastal PKC dividendidest finantstulu 24,25 miljonit krooni. Vahe seega aktsionäride kasuks juba 2,65 miljonit krooni ehk ligikaudu 50 senti aktsia kohta.

Andres Allikmäe sõnul on firma võit tulumaksu alandamise pealt suhteliselt tagasihoidlik.

Viimase kümne aastaga on oluliselt muutunud riigi majanduspoliitilised suunad. Kui kümme aastat tagasi oli riigi poliitika erastada ettevõtted ja kaasata protsessi ka väikeinvestorid, siis täna oleme seisus, kus riik on andnud suuromanikele seadusliku võimaluse väikeinvestorid ettevõtetest välja puksida. Tendents on selgelt erainvestorite aktiivsuse vähenemise suunas, seda näitab ka börsil kauplevate erainvestorite arvu jätkuv langemine. Riigi poliitika muutumine näitab, et rahvakapitalismi Eestis ei tule.

Erainvestorite arvu olulist kasvu ja eraisikute investeerimise suurendamist tulumaksu langetamine 2 protsendi võrra ei too. Eesti börsiettevõtete makstavad dividendid võivad selle arvel kasvada, aga see 2 protsenti pole ka neile määrav. Dividendid sõltuvad ikka firma poliitikast ja investeerimisvajadusest. Eesti Telekom on tore firma, mis genereerib positiivseid rahavooge. Tulumaksu alandamine annab pigem signaali, et meie maksukliima läheb jätkuvalt soodsamaks. See annab parema kindlustunde ettevõtetele.

Väikeaktsionär müüb ikka rohkem siis, kui tal on raha vaja ja ju ta investeerib või ostab juurde, kui tal on raha järele jäänud.

Et väikeinvestorite tegevus taas aktiivseks muutuks ja investeerimine populaarsem oleks, tuleks riigil viia börsile riigiettevõtted, nagu Tallinna Sadam ja Eesti Energia, mitte müüa need strateegilistele investoritele. See elavdaks kindlasti varjusurmas olevat Tallinna börsi.

Hetkel on näha Eesti Raudtee erastamisest, et palju parem oleks olnud, kui ta oleks riigi omandusse jäänud. Siis oleks saanud vähemalt abi Euroopa Liidustki taotleda.

Lisaks tuleks eestlastel aktiivsemalt suhelda Venemaaga. Riik võiks luua poliitilise fooni, et hakata uuesti tihedamalt majanduslikult suhtlema Venemaaga. See oleks üks meie võimalus, et olla sillaks Venemaa ja Lääne investorite vahel.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing