Keskpank: euroliit võttis Eesti vastu ?okiga

Eesti Panga president Vahur Kraft ütles eile tavapärasest karmimaid sõnu kasutades, et Eesti sai Euroopa Liiduga liitumisest majandus?oki. ?Liitumisega on kaasnenud majandus?okk ja selle kestus on veel teadmata,? rääkis Kraft.

Krafti kinnitusel pole siiamaani selge, kas praegusel juhul tegu on ühekordse või pikemaajalise majandus?okiga, samuti see, miks seda ette näha ei suudetud.

Avaldatud majandustulemused näitavad tema sõnul, et liitumine Euroopa Liiduga halvendas tasakaalu. Sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv aasta esimese kvartaliga võrreldes vähenes, samal ajal kui sisenõudlus kasvas ülikiiresti. Jooksevkonto defitsiit paisus varude soetamise tõttu kõigi aegade suurimaks, samaaegselt impordi kasvuga aga eksport kahanes. Lisaks langes teises kvartalis eelmise aasta algusega lähedasele tasemele jaemüügi mahu kasv, mis enne 1. maid oli tervelt 23%.

Tõsiseks ohuteguriks pidas Eesti Pank ka seda, et käibemaksu laekumine halvenes drastiliselt ja seda oluliselt rohkem kui naaberriigis Lätis.

Eesti Panga asepresident Märten Ross ütles samas: ?On küsitav, kas on ikka selge, mis väliskaubanduses toimub. Palume mitte väga üllatuda, kui me järgmine kord teist juttu räägime.?

Terasuksi, terasprofiiltooteid ning lehtmetallist allhanketooteid osaliselt Soome eksportiva Saku Metalli juht Peep Raudmann rääkis, et seoses Euroopa Liiduga ettevõtte ekspordimahtudes olulisi muudatusi toimunud ei ole. ?Situatsioon oluliselt pole muutunud, meil olid pikaajalised lepingud,? ütles Raudmann. Ta märkis, et liitumine tõi eksportijatele põhimuudatused asjaajamises: ?Piir kadus ära ja dokumente oli vaja vähem vormistada,? selgitas Raudmann.

?Kui kevadel polnud valitsuse kohta ühtegi halba sõna, siis seekord tahame kivi valitsuse kapsaaeda visata,? sõnas Kraft valitsuse eelarvepoliitika kohta, kus on tema sõnul märgata lõdvenemist. Krafti sõnul pole tänavune 0,3?0,4protsendine riigieelarve ülejääk piisav, et positiivset lisaeelarvet vastu võtta.

Konjunktuuriinstituut, rahandusministeerium ja KredEx pole majandus?oki ilminguid täheldanud, pigem on näha stabiilset kasvu.

?Mind need ei häiri,? teatas Eesti Panga poolt välja toodud ohumärke kommenteerides Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum. Tema teada Konjunktuuriinstituudi kogutud andmed ohumärke ei sisalda, ka küsitletud ettevõtjad on tuleviku suhtes optimistlikud.

?Teine võimalus on, et pank näeb mõnda asja rohkem ette kui teised uurimiskeskused,? lisas Kuum. ?Väga tore, kui pangal on varakult infot, mida võib nimetada ohtlikuks,? jättis ta taganemistee lahti.

Rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna juhataja Andrus Säälik selgitas: ?Praegusel hetkel olemasoleva informatsiooni alusel võib eeldada, et teise kvartali suure jooksevkonto puudujäägi numbri taga on ELiga liitumise eelne varude soetamine.? Ta lisas, et varude soetamisele järgneb olukorra normaliseerumine. ?Seega ei peaks valitsus koheselt reageerima eelarveülejäägi suurendamisega. Kui aga selgub, et tegemist on pikaajalisema probleemiga, siis on loomulikult vaja vastavad meetmed kasutusele võtta.?

KredExi juhataja Maive Rute ütles: ?Arvan, et Euroopa Liiduga liitumise efekt ekspordi kasvu mõttes ei pruugi veel statistikas peegelduda.? Nõudlus KredExi ekspordigarantiide vastu on sel aastal jõudsalt kasvanud. Kui 2002. aastal kindlustas KredEx 112 miljonit krooni ja 2003. aastal 167 miljonit krooni eksportkäivet, siis tänavu 9 kuuga tervelt 440 miljonit krooni. Peamised sihtriigid on Saksamaa, Suurbritannia, Rootsi, Soome ning Leedu.

Mullu moodustas KredExi kindlustatud eksport Eesti koguekspordist 0,2%. 2003. aastal taotles KredExi garantiid 240 ettevõtet, kellele garanteeriti 149 välisostja risk. Tänavu 9 kuuga on sihtasutus vastu võtnud üle 300 taotluse ning garanteerinud 250 krediidiriski.