Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tööpuudus Eestis on müüt

    Tööpuudust Eestis aastal 2004 tegelikult pole. Kui jätta kõrvale mõned erandlikud piirkonnad, nagu näiteks Ida-Virumaa, peitub töötuse põhjus inimeste peades, mitte riigi tegematajätmistes või ettevõtluse kehvas arengus.
    Arvan, et riik on töötusega tegelenud optimaalselt, pole suurendanud mõttetult töötu abiraha ja andnud üsna piisavalt raha ümberõppeprogrammide jaoks. Iseasi on hoopis, kuidas keegi oskab ja tahab neid programme kasutada. Olen alati arvanud (iseendast lähtudes), et enamik inimesi on oma loomult laisad ja kui nad satuvad keskkonda, kus nende laiskust pahaks ei panda, veedavad nad rõõmuga päevi mitte midagi tehes. Väga suurel osal Eestimaa inimestest pole piinlik olla töötu.
    Miks ma suhtun töötutesse nii karmilt? Olen maal sündinud, kasvanud ja koolis käinud. Minu vanemad ja head sõbrad elavad maal siiani. Seetõttu kuulen tihti jutte, mis järjest enam veenavad mind selles, et kes tahab, leiab maal või väikelinnas alati tööd.
    Küla suurtalunik on lakkamatus tööjõupuuduses. Töökäsi isegi leiab, aga pärast esimest palgapäeva on need paar nädalat kadunud ja saabuvad tagasi värisedes. Selliste tööliste peale ei saa loota lihtsamaiski töödes, rääkimata millestki vastutusrikkamast. Korralik tööde järelevaataja on sama talupidaja juures kulla hinnas, mingist miinimumpalgast pole tema puhul juttugi.
    Kohaliku lihakombinaadi lihttööline oli paar nädalat haiguslehel, selg hakkas tunda andma. Kombinaadi töödejuhataja käib tal isiklikult paarikümne kilomeetri taga kodus rääkimas, et töötaja jumala pärast ei mõtleks tööst loobumisest. Et kõik on võimalik ? nii palgatõus kui ka edenemine karjääriredelil, peaasi, et ikka tööle tagasi tuleks.
    Lihttööline nimelt osutus üle hulga aja selliseks, kes sai ka aru, mida tegi, ja keda võis usaldada. Eks osaliselt tuli see nupukus ka sellest, et ta oli alati kainena tööle ilmunud.
    Need on vaid mõned näited. Kes tahab põhjalikumat ülevaadet, võib lugeda 21. septembri Äripäevast lugu Lõuna-Eesti ettevõtjatega, kel on raske korralikku koristajatki leida, rääkimata spetsialistidest ( Lõuna-Eestis töötuid palju, aga töötegijaid naljalt ei leia ). Lõuna-Eestis on statistika järgi tööpuudus üks suuremaid.
    Miski pole kunagi must-valge. Kindlasti on Eestis piirkondi, kus tõesti on keeruline lihtsamadki tööd leida, kus sõidukulud töökohta jõudmiseks lähevad liiga suureks, kus makstakse lausa orjapalka. Kuid suuremas osas meeldib inimestele sel teemal lihtsalt hädaldada, ilma et midagi oma olukorra parandamiseks ette võetaks.
    Olen tähele pannud, et kurtmine raske elu üle on teatud seltskondades tegelikult üks meeldivamaid jututeemasid inimeste jaoks, mille kallale õhinaga asutakse. See on midagi, mis ühendab ja milles enam-vähem alati ka ühel meelel ollakse. Sest kunagi ei jõua need vestlused välja selleni, et ma ise olen tegelikult laisk ja saamatu, harjunud mitte midagi tegema.
    Ma saan aru, et nõukogude ajal üles kasvanud, hariduse saanud ja tööl käinud inimesel, kes on ka juba üle keskea, on päris keeruline uus amet selgeks õppida ja leppida arusaamisega, et riik või kohalik ?külakurnajast? ettevõtja pole tema hädades tegelikult süüdi. Ent sama mentaliteet valitseb ka noorte hulgas, kes on selle oma vanematelt sujuvalt üle võtnud. Probleem polegi niivõrd alkoholis, kuigi juuakse muidugi ka üleliia, vaid üleüldises suhtumises töötegemisse ja oma tulevikku.
    Ühelt poolt näevad praegused 20aastased, et elatakse ju kuidagi ära ka igapäevase töötegemiseta. Teisalt pressib jällegi peale ühiskondlik arusaam, et sa oled see, mis tööd sa teed. Kõvad mehed saavad kõvasti palka, kümme tonni ikka ja mingid mõne-tonni-mehed on ilmselged luuserid. Eks sealt pärinebki suhtumine, et mingi nelja tonni eest küll tööle minna ei tasu. Sinna juurde kohe ka vabandused, et see ei tasu sõitmise vaevagi ära, parem teha siin kodus midagi.
    Need noored ei mõtle alustada näiteks 3000kroonise palgaga, teha kõvasti tööd, paari aasta pärast saada juba 6000 krooni ja parema töökoha. Või siis luua hoopis oma firma mõne aja pärast, kui ollakse juba kogenum.
    Mõtlemise muutmine on pikk ja keeruline protsess. Kui oled harjunud tasuta kala saama, siis ise õnge vibutama ei viitsi minna. Mingeid sunnimehhanisme inimeste tööle ajamiseks ju pole. Häda peaks ajama härja kaevu, aga ilmselt pole päris häda paljude töötuteni veel jõudnud. Sestap peab riik jääma senise põhimõtte juurde ja mitte tõstma töötu abiraha, vaid peaks keskenduma koolituste ja ümberõppeprogrammide rahastamisele. Et need, kes viitsivad tööd teha, saaksid parema ettevalmistuse uue töökoha tarbeks ja ettevõtjad ei peaks head töötajat tikutulega taga otsima.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinna lennujaamas enam vedelikke ja arvutit kotist välja võtma ei pea
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.