Turvateenus vajab tegevusluba

Alates selle aasta maist peab kõigil valveseadmestiku projekteerijatel, paigaldajatel ja hooldajatel olema turvateenuse osutamise tegevusluba.

Erinevalt teistest turvateenuste valdkondadest ei kehtinud kuni turvaseaduse jõustumiseni selle aasta mais valveseadmestikuga tegelejatele mingeid õigusaktidest tulenevaid nõudeid ning puudusid ka nende kontrollimise võimalused.

Valveseadmestikuna käsitletakse turvaseaduses häireseadmestikku ja jälgimisseadmestikku, mille alla kuuluvad videovalve, läbipääsusüsteemid ning muud kaupade ja isikute jälgimiseks mõeldud vahendid. Turvaettevõtja on isik, kellele on väljastatud turvateenuse osutamiseks tegevusluba. Vastavalt turvaseadusele võib turvaettevõtja osutada turvateenust vaid tegevusloas nimetatud valdkonnas ning teenuse tellijaga sõlmitud kirjaliku lepingu alusel. Sellest tuleneb, et turvateenuse osutamiseks võib lepinguid sõlmida ainult see isik, kellele on väljastatud seaduses ettenähtud tegevusluba. Tegevuslubasid turvateenuste osutamiseks väljastab politseiamet.

Peale turvaseaduse jõustumist on aga üles kerkinud probleemid valveseadmestiku projekteerimise, paigaldamise ja hooldamisega tegelevate ettevõtjatega, kes omamata turvateenuse osutamiseks tegevusluba sõlmivad sisuliselt turvateenuse lepinguid, tehes seda projektijuhtimise, konsultatsioonide või mõne muu nime all. Sageli viidatakse lepingutes tööde tegeliku teostajana allhankijatele, kellel on vastav tegevusluba. Enne turvaseaduse jõustumist toimunud arutelul jõudsid politsei ja Turvaettevõtete Liidu esindajad ühisele seisukohale, et seadus lubab turvateenuste puhul allhangete rakendamist, kuid nii peatöövõtjal kui ka allhankijatel peavad olema tegevusload vastavas turvateenuse valdkonnas.

Ka päästeseaduse muudatustega seoses on alates 1. septembrist toimunud teatavaid uuendusi, millega peavad arvestama turvatehnika valdkonnas tegutsevad ettevõtjad. Tulekahjusignalisatsiooni ja kustutussüsteemide projekteerimisel ja paigaldamisel on nüüdsest nõutav ettevõtja registreering majandustegevuse registris (MTR) või varasem kanne riiklikus erinõuetega tegevusalal tegutsevate ettevõtjate registris (RETTER) või sertifitseerimisasutuse (TÜV Nord Baltik) poolt väljastatud ning momendil kehtiv sertifikaat. TÜV Nord Baltiku väljastatud sertifikaadid kehtivad kuni sellele märgitud kehtivusaja lõpuni.

Seega peab tellija teadma, et ülal loetletud tegevusvaldkondades tegutsev ettevõtjal peab lepingu sõlmimiseks olema vastav tegevusluba, vastavussertifikaat ja/või peab ta olema registreeritud nimetatud registrites. Samad tingimused kehtivad nii turvalahenduste peatöövõtu lepingu sõlmijale kui ka tema alltöövõtjale.

Kui lepingu sõlmimist taotlev ettevõte ei ole täitnud nimetatud nõudeid, siis tuleb tema tegevust pidada ebaseaduslikuks. Turvaseadus ütleb sõnaselgelt, et turvateenuse leping sõlmitakse kirjalikult teenuse tellija ja turvaettevõtja vahel.

Kui elektritööde ettevõtja projekteerib sissetungihäiresüsteemi, mis võib olla nõrkvoolusüsteemi projekti osa, siis peab tal selleks olema tegevusluba. Tegevuslubasid väljastab ja järelevalvet turvateenuste osutamise üle teostab politseiamet.

Seadus võeti vastu 8. oktoobril 2003, jättes ettevõtjatele piisavalt aega nõuetega tutvumiseks ning loa taotlemiseks. Enamik turvasüsteemide pakkujaid on selleks ka vajalikke samme astunud.

Politseiameti väljastatud tegevuslubade nimekirja leiab Turvaettevõtete Liidu veebilehelt www.security.ee. Majandustegevuse registri andmed on internetis avalikult kättesaadavad internetis aadressil mtr.mkm.ee

Ebaseaduslikku teenust ostnud klient ei saa loota seaduse toele oma õiguste kaitsmisel.

1. mail jõustunud turvaseadus kehtestas uue turvateenuse liigi ? valveseadmestiku projekteerimine, paigaldamine ja hooldamine ?, mis sarnaselt teiste turvateenustega nõuab pakkujalt tegevusloa olemasolu. Enam kui nelja kuu möödudes leidub turvateenuste turul siiski ebaseaduslikke pakkujaid ning kliente, kes teenust tellides partneri tegevuse seaduslikkust ei kontrolli.

Turvaettevõtete Liidu tegevdirektor Veiko Jürisson teab nimetada suuri ehitusfirmasid, kes on valvetehnika paigaldamise oma objektidele tellinud tegevusloata ettevõtetelt.

Politseiamet kinnitab, et klient, kes tellib teenust tegevusloata isikult, ei saa loota turvaseaduses, tarbijakaitseseaduses ning muudes õigusaktides kliendi kaitseks kehtestatud sätetele. Kliendil on võimalus veenduda vastava tegevusloa olemasolus, nõudes selle esitamist teenuse pakkujalt või vaadates loaomanike nimekirja internetis.

Julgestuspolitsei korrakaitseosakonna analüüsi- ja järelevalve talituse ülemkomissari Siiri Parsi sõnul on politsei peadirektor praeguseks väljastanud 70 tegevusluba turvasüsteemide projekteerimise, paigaldamise ja hooldusega tegelevatele ettevõetetele. Eitavalt on vastatud kahele taotlusele. Tegevusloa andmisel või sellest keeldumisel lähtutakse turvaseaduse ja haldusmenetluse seaduse sätetest, hinnates ka taotleja asukohajärgse politseiprefekti arvamust.

Tegevusloata teenuse osutaja vastutus on sätestatud karistusseadustikus kuriteona ? § 372, ebaseaduslik majandustegevus. Politsei soovitab ebaseadusliku turvateenuse osutamisest teatada asukohajärgsesse politseiprefektuuri.

ERGO küsib lepingu sõlmimisel, kes on signalisatsiooni paigaldaja ja hooldaja. Nõuame, et valvesignalisatsioon peab olema paigaldatud selliselt, et kindlustatav vara asuks selle tööpiirkonnas. Signalisatsioon peab toimima nii, et see rakenduks ohu esinemisel ja tagaks häire edastamise.

Kindlustusega seotud tagajärjed tulenevad kindlustuslepingust, mitte teenuse osutaja tegevusloa olemasolust. Nõuete täitmata jätmise või pooliku täitmise korral vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest juhul, kui nõuete täitmata jätmisel või nõuetekohatul täitmisel on põhjuslik seos kahju toimumise või kahju suurusega.

Konkurentsi tihenemine põhjustab sarnaste tehnoloogiliste lahenduste pakkumise korral otsustamise odavama alltöövõtja kasuks. Kvaliteetse lõpptulemuse tagamiseks tuleb mõelda ka muudele asjaoludele.

Näiteks tekitab ATS-sertifikaadi puudumine ehitajale ilmselgeid raskusi hoone käikuandmisel, samas kui turvalitsentside puudumine suurendab hoone kasutaja kindlustus- ja turvariske. Alltöövõtja valimisel tuleks pöörata rohkem tähelepanu partneri jätkusuutlikkusele ning kogemusele, et tagada suurprojektide probleemideta teostus ning hilisem töö.

Autor: Veiko Jürisson