Ilm määrab reisirõõmude kirevuse

Urmas Vaino 24. september 2004, 00:00

Peep Taimla vehib õhtuti televiisoris kätega ja näitab, millises suunas kihutab tsüklon, mis päikeselisele ilmale järjekordse põntsu paneb. Kes veel kui mitte tema võiks meelde tuletada, millist ilma on maailma erinevates paikades oodata. Peep lappab kaarte ja küsib, mis mind huvitab.

Euroopa jätame vahele, alustame näppudega kaarte mööda rännates Lõuna-Ameerikast. Amazonase suurimad vihmaperioodid jäävad jaanuari ja maikuu vahele. Eriti niisked on sajust Amazonase idapoolsed, Atlandi äärde jäävad piirkonnad.

Pisut vähem sajused on vastavalt kesk- ja läänealad. Brasiilia on turistile üsna kindel sihtpunkt. Rannikuäärsetes linnades sajab väga vähe. Rio de Janeiro pakub aasta läbi üsna stabiilselt sooja ilma.

Argentina kostitab külalist jaanuaris umbes 25?28kraadise temperatuuriga. Lõuna poole rännates temperatuurid langevad. Ning kõrgemates paikades on temperatuur samuti madalam. Sajab Argentinas suhteliselt vähe.

Lõuna-Ameerika loodeossa jäävad riigid pakuvad aga üsna ootamatuid klimaatilisi tingimusi. Nii on näiteks Boliivias ja Peruus üsna lootusetu oodata väga sooja ilma ning üldse ei maksa unistada soojast suplusest ookeanis. Peruu rannikut mööda kulgev külm Peruu hoovus teeb oma töö. See-eest kinnitab Peep Taimla, et sealsed veed on ühed kalarohkemad maailmas.

Liikudes õige pisut loodest põhja poole, on tingimused aga hoopis teised. Kariibi meri on kogu aasta jooksul soe ja pakub temperatuure, mis ujumissõpradel suu kõrvuni veab. Samas peab reisi planeerides kindlasti arvestama, et kuni oktoobri lõpuni räsivad seda piirkonda üsna sagedased orkaanid, mis võivad mõnusale puhkusele hoopis teistsuguse ja vaevalt et soovitud kõrvalmaitse jätta. Arvestades temperatuure, on seda piirkonda Peebu arvates mõistlik külastada detsembris ja jaanuaris.

Mehhiko-reisi jaoks oleks parim aeg oktoobrist maini, ülejäänud aasta peaks murdma ka tõelise Eestist pärit soojalembi.

Kuigi Ühendriikide läänerannikul asuva kahe pärli, San Francisco ja Los Angelese vahele teab mis suurt vahemaad ei jää, on ometi piirkonnad üsna erinevate looduslike tingimustega. Kui Los Angeles on tuntud oma kuulsate randade poolest, siis mõnevõrra põhja poole jäävas San Franciscos ei ole ookeanis väga mõnus ujuda. Vesi on lihtsalt külm, madala temperatuuri põhjustab jälle hoovus.

Meie kiirreis mööda maailmakaarti teeb järgmise peatuse Aafrikas. Musta Mandri idaosa ? Keenia, Somaalia, Uganda jne ? peab aastas kaks pikemat vihmapausi. Esiteks kevadel, aprillis-mais, teiseks sügisel, oktoobri lõpus, novembri alguses. Kehitan õlgu ja jään uskuma, kui Peep kinnitab, et parim aeg piirkonda külastada on juuni- ja juulikuu. Siis on temperatuuri umbes 22?23 kraadi. Lääne-Aafrikast rääkides paneb Peep südamele, et tasub kaaluda, kas võtta reisi ette detsembrist veebruarini, sellel ajal puhub seal harmattan, soe Sahara liivane kõrbetuul.

Meie kiirreis lõppeb maailma kuklapoolel. Uus-Meremaa lõunapoolne saar on kuivem kui põhjapoolne. Reisimiseks sobib ajavahemik novembrist aprillini. Selle juures on üks aga ? osoonikiht kipub olema saare kohal kõige õhem just novembrikuus. Ja kui ei ole soovi oma nahka aktiivse päikesega grillida, tasub novembris käia näiteks Nuustakul.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 09:27
    Otsi:

    Ava täpsem otsing