Jahipüss nagu hästi istuvad püksid

Põhilised piirid paneb muidugi raha, mis hobi peale ollakse nõus kulutama. Püssi puhul kipub see enamasti ikka sinnakanti, et mida kallim seda parem.

?Relv on nagu head püksid, mis peavad mugavalt istuma, muidu on nendega vilets käia ja ka tunned ennast nende sees kehvasti,? leiab selle kohta jahitarvete kaupluse Deerhunter relvaspetsialist Tarmo Türi.

?Ostjalt on kõigepealt mõtet küsida hinnaskaalat, mille piirides ta on nõus oma hobi peale kulutama,? seletab Türi. ?Maailma mastaabis on odav hinnaklass nii kuni 10 000 kroonini. Sealt ülespoole võib minna väga-väga kõrgele, aga Eesti ostjale tuleb see lagi seal ikkagi suhteliselt kähku vastu.?

Eestlane on Tarmo Türi sõnul niivõrd hinna järgi ostja, et põhimäärajaks relva valikul ongi just summa, mis jahipüssi eest välja tuleb käia ja alles siis tuleb kõik muu.

Kuid on ka neid, kellel rahakott paksem ja kes teavad üsna täpselt, mida nad saada tahavad.

?Siin tulevad mängu juba sellised asjad, nagu töötluse ja viimistluse tase, graveeringud ning puiduklass. Laskeomadused, stabiilsus, toru pikkus ja kaliibrivalik. Inimeste eelistused on väga individuaalsed.?

Türi selgitab, et kõige parema tulemuse saabki just siis, kui tegu on nii-öelda rätsepatööga ehk tellimusrelvaga. Seda teevad teiste hulgas näiteks tuntud Saksa firmad Blaser ja Mauser. Relv valmistatakse tellimise peale konkreetsele inimesele.

?Meie võtame poes vastu tellimuse ja saadame selle edasi tehasesse, kus komplekteeritakse relv kliendi soovidele vastavalt,? selgitab Türi.

Jahirelva kaal ei olevat tema sõnul Eesti oludes oluline, sest siin puuduvad mäed, kus kergem varustus liikumist hõlbustab. Pigem annab raskus relva puhul palju parema stabiilsuse ja sellega on hea lasta ka pikema vahemaa taha.

Eesti Jahimeeste Seltsi direktori kohusetäitja Andres Lillemäe sõnul on enamik Eestis jahimeeste hulgas kasutusel olevatest püssidest Vene päritoluga margid I? ja TOZ.

?Ise kasutan Saksa püssi Merkel. Miks? Põhjus on lihtne,? räägib Lillemäe. ?Mercedes on auto ja ?aporo?ets on ka auto. Küsimus on siin loomulikult kvaliteedis. Head laskeomadused pluss korralik viimistlus teevadki Merkelist väga hea relva. Paremat ma praegu ei oskagi tahta. Olen väga rahul sellega, mis on.?

Ka Tarmo Türi leiab, et siin võib vabalt paralleele vedada autodega.

?Mõni rahuldub sellega, et autol on rool, rattad, aknad käivad lahti ja masin sõidab. Teine mees tahab autolt palju enamat. Sama ka jahipüssidega. Mõnele piisab, et on raud, millega saab pauku teha, teine nõuab püssilt hoopis rohkemat. Kuid igale Mercedesele ja igale ?aporo?etsile on oma klient. Niipalju kui on inimesi, on ka erinevusi,? nendib Türi.

Müüginumbrite poolest kahtlematult populaarseimad on Eestimaal I?evski ja Tuula tehaste relvad. I?evsk Tuulast muidugi ikka jupp maad ees.

Selgub, et populaarsus on ka täielikult välja teenitud.

Tarmo Türi kinnitab: ?Oma hinnaklassis pean neid tõepoolest maailmas konkurentsitult parimateks. Hinna ja kvaliteedi suhe on vägagi paigas. Vene relvatööstusel on suuri kogemusi, sest nad on aegade jooksul tohutult palju jahipüsse valmistanud. Eks nad on ka juba ainult selle koguse ja mahu tõttu üht-teist kõrva taha pannud ja oskavad tõepoolest hästi püsse teha.?

Harrastusjahimees, JCDecaux Unicomi arendusdirektor Jaanus Kadak on oma idanaabrite päritolu I?iga näiteks väga rahul. ?Võiks ju parem relv olla, aga samas olen ma enda omaga nii ära harjunud, et vaevalt ma seda niipea välja vahetama hakkan. On sellega igasuguseid lahedaid jahimälestusi ja muud sellist ka. Kui ostangi kunagi uue relva, näiteks Blaseri või mõne teise kvaliteetsema, siis ikka rohkem lõbu pärast kui vajadusest.?

Eestlaste hulgas hinnatud on ka põhjanaabrite kaudu tuttav Tikka, kuid Türi sõnul hakkab see melanhoolia vaikselt siiski kaduma. ?Tikkal on tõsised konkurendid, näiteks kogub siinmail tuntust Weatherby, mis on Tikkast oluliselt odavam, kuid ei jää kvaliteedilt millegi poolest alla. Minu arvates on mõnes asjas ülegi,? leiab Türi.

?Kui uurida relvakvaliteeti riikide järgi, siis kõvemateks tootjamaadeks, mille relvi ka Eestisse imporditakse, võib pidada Saksa, Itaalia, Vene ja Ameerika päritolu kaupa. Kui aga veel rohkem üldistada, siis on maailmas Euroopa ja Ameerika tootjad ja pärast seda tuleb tükk tühja maad,? räägib Türi.

Prantsuse relvade kohta arvab ta aga hoopiski, et nendega pole Eesti oludes suurt midagi teha.

?Nende relvakvaliteet on sellisel tasemel, et eestlaste hinnaklassi veel niipea ei mahu. Sinnamaani on veel aega. Seal on relvad ikka tõeliselt kallid. Pealegi ei ole meil siin sihukest asja nagu seltskondlik linnujaht ja muu selline. Seal on relvavalmistamisel hoopis teised nüansid, millele tähelepanu pööratakse,? räägib ta. Türi sõnul on siinmail püssikaubanduses põhisõnaks ikkagi odav, odav ja veel kord odav. Sellepärast venelastel nii hästi lähebki.

?Või võtta näiteks Soome relvameistri Torsti Laaksoneni hinnatud Lynx,? teeb ta kõrvalepõike. ?Sellise kvaliteedi harrastajad on siin Eestis ühe käe sõrmede peal üles loetavad. See on rohkem selline harrastus, kus lastakse teatud kaliibritega kaugeid distantse. See ei ole Eestis mingi teema.?

Küll aga toob relvaspetsialist põnevana välja Saksa kuulsa tootja Blaseri, mille relvadel on väga laialdased kasutusvõimalused.

?See on just see, et jahipüss valmistatakse sulle nagu rätsepaülikond. Kliendil on väga palju võimalusi relva ise modelleerida. Lisaks kaliibri kiirvahetus, et ostad püssile erinevad lisarauad ja nende vahetamine võtab kõige rohkem viis minutit. Hoobilt on sul täiesti teine püss, teistele distantsidele mõeldud ja teistele eesmärkidele vastav,? kiidab Türi.

Ise kasutab Tarmo Türi Weatherbyt ja on sellega väga rahul. Ta räägib, et püss on kvaliteetne, turvaline ja hästi täpne. Samas igatseb ta tulevikus ikkagi endale Saksa Blaserit soetada.

Optika, mis on odav, on ka ebakvaliteetne ütleb Tarmo Türi kindlalt.

?Olgu see raud pigem odavam, aga optika olgu asjalik peal. Niipalju kui metsas käimiseks ja jahipidamiseks vaja, lasevad need rauad iga kell.

Optika hinnad algavad aga 5000 kroonist ja liiguvad sellest lävepakust kiiresti ülespoole. Spetsialistid on veendunud, et kõik selline logisev kraam ehk pigem teema, kes kellele valetab. Me oleme vähemalt oma poes selgel seisukohal, et ükskõik kui kuulus või hinnatud kaubamärk ? alla 5000 krooni ei ole võimalik toota optikat, mis oleks kvaliteetne ja korralik,? kinnitab ta.

Samuti sõltub rahakoti paksusest laskemoona kvaliteet. ?Laskemoona puhul on ikka selgelt nii, et mida kallim, seda kvaliteetsem. Siin pädeb nagu optikagi puhul sama rahareegel,? väidab Türi.

Ta lisab, et Eestis saadaval oleva laskemoona valik on sellel põhjusel suhteliselt kitsas, et ka tarbimine on väga väike. See tingib ka kitsa valikuskaala.

Autor: Ahto Vahter