KredEx küsib limiiti juurde igas tegevusvallas

Maive Rute 24. september 2004, 00:00

Äripäeva 20. septembri juhtkirjast teeb lugeja järelduse, et KredExi käendusega saavad kalli kinnisvara omanikuks need, kel midagi pole, ning et see pole õigustatud, sest jäävusseaduste alusel ei saa ju mitte millestki ka raha tekkida. Tahan siin kõigile Delfi kommentaarides end maksumaksjatena esitlenud kaasaplaksutajatele, kes käenduse taotlejatel soovitasid jalad kõ-hu alt välja võtta ja tööle minna, teatada, et KredEx siiski riigi raha eest kortereid ei kingi. Korter tuleb inimesel endal välja osta ja maksta KredExile veel käenduse eest pealegi.

Kahetsusväärne, et soliidne ärileht pidas võimalikuks nii halvustavas toonis rääkida noortest oma elu alustavatest või pere rajavatest inimestest. Esiteks on kõigil laenuvõtjatel olemas kindel sissetulek, mille laekumist panka ja selle piisavust laenu tasumiseks ka kontrollitakse. Ümbrikupalka saavatel, ilma lepinguta töötavatel või katseajal olevatel inimestel, rääkimata töötutest, laenu võtta ei õnnestu. KredExi noore spetsialisti käendust taotlevatelt inimestelt nõuame peale selle veel lõpetatud kõrg- või eriharidust, mille olemasolu tuleb jällegi dokumentidega tõestada.

Teiseks ostetakse taskukohast, mitte kallist kinnisvara. Keskmine sihtasutuse käenduse saanud laen on 480 000 kr. Kes vähegi kinnisvara hindu jälginud, teab, et Tallinnas on selle raha eest raske isegi kahetoalist korterit leida. Sihtasutuse keskmine käendus on 100 000 kr. Kolmveerand käenduse saanutest ostavad korteri, mitte maja. Laenu võtnud perede keskmine netosissetulek on pere peale kokku 10 000 krooni. Need on tavalised tublid Eesti inimesed meie kõrvalt.

Huvitaval kombel on Kred-Exi eluasemekäendustest kui eluasemeturu ülekuumutajatest kirjutajatel jäänud kahe silma vahele asjaolu, et üle 80% eluasemelaenudest annavad pangad ilma sihtasutuse käenduseta. Arusaamatu, miks just sihtasutuse käendatud noorte inimeste laenud ähvardavad riigi makromajanduslikku tasakaalu, neli korda suuremas mahus välja antud teiste sihtgruppide laenud aga mitte.

Kui Eesti Pangal ja rahandusministeeriumil on tõsine mure eluasemelaenude mahu kiire kasvu pärast, oleks loogiline adresseerida see põhiprobleemile, laenupakkumisele, mida keskpangad mõjutavad panganormatiivide, eelkõige kapitali adekvaatsuse nõude kaudu.

Äripäev on juhtkirjas viidanud ka KredExi teisele tegevusharule ? eksporditehingute garanteerimisele. Tegelikult on õitsengut ka selles vallas märgata. Garantiimahud on kiiresti kasvanud. Lisaks eluasemelaenude riikliku garantiilimiidi suurendamisele taotleme praegu ka ettevõtluse laenukäenduste ja eksporditehingute riikliku garanteerimise limiitide olulist suurendamist.

KredExile lubatud ekspordigarantiide väljastamise limiit on 300 mln kr, tänane väljasolev portfell ületab 250 mln. Praeguste kasvutrendide jätkudes tuleb meil ka ekspordigarantiide väljastamine aasta lõpus peatada, kui ei õnnestu limiiti tõsta.

Võimalike vääritimõistmiste ärahoidmiseks olgu öeldud, et ekspordigarantiid ei ole eksporditoetus ja eraldatav limiit ei lähe eksportijatele väljamaksmiseks. KredEx tegutseb nagu riigi asutatud kindlustusselts, mis kasutab sihtkapitali eluaseme- ja ettevõtluslaenude ning eksporditehingute krediidiriskide kindlustamiseks. Garantiilimiit, mille ümber ko-gu vaidlus käib, on sisuliselt riiklik edasikindlustus erakordseteks juhtudeks, kui KredExi kogutud reservidest ei piisa kindlustuskahjude väljamaksmiseks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:45
Otsi:

Ava täpsem otsing