Leho Siimsen: ostja on muutunud säästlikumaks

Tõnu Tramm 24. september 2004, 00:00

Viktor Siilats väitis mullu esinedes, et vaid suured ja kontsentreeritud jäävad ellu. Kas see on põhjuseks Fakto Grupi viie automargi koondumisel ühise katusorganisatsiooni alla? Tänaseks on tõesti 1990. aastal asutatud AS Fakto kujunenud autonduskontserniks, kus on neli maaletoomisega ning kaks ? kolmel aadressil ? jaemüügi ning teenindamisega tegelevat ettevõtet. 1995. aastal asutasime OÜ Nempe, mis tegeleb sõidukite lisaseadmetega, 1997. aastal võtsime enda alla Asmer Auto, uue nimega Itaalia Auto. Kontserni vormi võttis meie ettevõtmine 2001, kui Fakto Auto asutamisega lahutasime Fakto tegevusest Nissanite müügi ja teenindamise. Käesoleva aasta veebruarist kuulub ka IV Pluss Fakto omandusse.

Fakto grupina suudame pakkuda oma klientidele väikeautost raskeveokini koos sinna juurde kuuluva müügijärgse teenindamisega. Selline valik on võimalik kokku saada ainult mitme margi esindamise läbi. Pean seda kindlasti meie tugevaks küljeks. Erinevad margid ja tooted täiendavad teineteist nii omaduste, hinna kui uudsuse poolest. Koondatuna ühe katuse alla saavutame suuremad müüginumbrid ja hoiame kokku kuludes. Kulusid kärbivad aga kõik, alates tootjatest ja lõpetades tarbijatega. Meie aga oleme vahelüli, kelle edukus sõltub aina väiksemate kuludega opereerimisest.

Mis saab edasi, mis tegurid mõjutavad automüüki eeloleval aastal enim? Viimasel ajal on olnud kaks hüppelist kasutatud autode esmaregistreerimise ehk siis impordi suurenemist. Esimene pärast sisseveo aktsiisi ärakadumist ja teine ELiga liitumise järel. Nüüd ei pea enam tasuma teistkordselt käibemaksu, mis muutis sissetoodavad kasutatud autod käibemaksu võrra odavamaks.

Mulle tundub, et tuuakse väga erinevaid autosid. Eelkõige odavamaid, kuid teisest küljest ka kallimaid, mida meil on raske kätte saada või mis teatud põhjustel on siin lihtsalt kallimad. Võrdlesin selle aasta automüüki segmenditi eelmise aastaga ja leidsin, et müük on segmentides ringi jaotumas. Kõige enam ? 30% võrra ? on suurenenud väikeautode müük. Suurenenud on ka mahtuniversaalide ning maasturite müük. Selline suund jätkub ka eeloleval aastal.

Kõige rohkem sõltub muidugi automüük turu ostujõust ja ostja eelistustest. Nii eraostjad kui ka ettevõtted on muutunud oluliselt säästlikumaks. Ettevõtetes ei peeta enam sõiduautot palga lisana, pigem töövahendina, millele tehakse võimalikult vähe kulutusi. Eraostja aga kipub auto vahetusega viivitama ning kasutama oma vabu vahendeid mujal. Otseselt mõjutab automüüki ka see, kuidas ja kui palju meil üldse raha tekib. Viimaste prognooside kohaselt on palgatõusud aeglustumas ja elamisele kulub raha rohkem. Samuti on tuntavalt kallinenud kütus. Kõik see avaldab mõju autode müügile.

Inimesed on hakanud eelistama odavaid väikeautosid ja pruugitud sõidukeid. Mis on selle põhjuseks? Kas meie autoostjad on muutunud vaesemaks? Toon mitu seletust. Esiteks on auto muutumas jätkuvalt taskukohasemaks eraostjatele, kelle põhiliseks kriteeriumiks on hind, tihti isegi ei kasutata ostul finantseerimist. Teiseks on inimesed ümber hinnanud oma prioriteedid.

Auto on selgelt tarbevahend ja suurem tähelepanu on suunatud elamistingimuste parandamisele. Elamuehitus ja sinna juurde pakutavad soodsad finantseerimisvõimalused võtavad suure osa eraostja eelarvest. Kui senini tundus uus eluase kättesaamatu ja vahendid paigutati auto soetamiseks, siis täna kipub uuele autole raha vähem jääma.

Siin võiks leida vastuse väikeautode müügi suurenemisele või siis kogu müügi aeglustumisele.

Millised eelkõneldud tegurid on Teie arvates kõige olulisemad järgmise aasta äriplaaani koostamisel? Siin võib vaadelda asju mitmeti. Esiteks välised tegurid: milliseks kujuneb ostuvõime järgmisel aastal, kuidas suurenevad kulutused elamisele, kütuse hind jms, milliseks kujuneb eraviisiline nii uute kui ka kasutatud autode import ning kuidas on olukord nn hallide müüjatega.

Ettevõtte seisukohalt on aga kahtlemata oluline leida piisavalt vahendeid enda igakülgseks arendamiseks, vähendada tegevuskulusid ja muuta efektiivsemaks opereerimine, leida õiged jääkväärtused liisingu autodele ning teha kasutatud autode müük endale tulutoovaks äriks. Äriplaan peaks olema piisavalt ambitsioonikas ja vaeva tuleks näha konkreetsete tegevusplaanide väljatöötamiseks, et see äriplaan reaalseks muuta.

Kõige alus on siis põhjalik turu-uuring ja täpsed prognoosid. Kui palju kasvab autoturg järgmisel aastal ja mis segmentides enim? Mina ei näe, et uute sõiduautode müük järgmisel aastal tervikuna suureneks. Muutused aga toimuvad segmenditi. Müük suureneb väikeautode, mahtuniversaalide ja maasturite osas. Väheneb väikekesk-, kesk- ja luksusautode osas. Tarbesõidukite osas ootaksin 5- kuni 8protsendilist müügi suurenemist. See on minu isiklik arvamus, mis tugineb autoturu hetkeolukorra analüüsile.

Kui tänavuse aasta märksõnaks oli Eesti kevadine ühinemine Euroopa Liiduga ja selleks ettevalmistumine, siis 2005. aastal annab tooni kohanemine uue keskkonnaga.

Otseselt mõjutab meie autoturgu hüppeliselt kasvanud eraviisiline import, mis sunnib uute autode müüjaid pöörama rohkem rõhku teenuse kvaliteedile, selle laiendamisele ning hinnapoliitika korrigeerimisele järelturul.

Automüüjad peavad hakkama veelgi jäigemalt vastu seisma liisingfirmade soovile müüa autosid odava kuumakse ja kõrgema jääkväärtusega ning mitte lähtuma üksnes müüdud autode arvust, vaid vaatama ka tulevikku.

Kõrge jääkväärtusega tagasi ostetavad autod ei suuda Eesti järelturul enam konkureerida eraviisiliselt riiki sisse toodud autodega ning suur hulk raha jääb seetõttu automüügifirmadel kas lihtsalt seisma või lausa saamata.

Eraviisiline import ei puuduta tegelikult mitte üksnes järelturul omavahel konkureerivaid odavaid autosid, vaid ka uusi sõidukeid, mida võib Eestisse tuua teistest Euroopa riikidest.

Mujal Euroopas pakutav suurem mudelivalik ja kiiremad tarneajad ahvatlevad just neid, kes ei jaksa siinse müüjafirma pakutavat autot ära oodata ning otsustavad soovitud masina omal käel Lääne-Euroopast kohale tuua.

Eesti autofirmad peavad seega mõtlema üha enam oma tegevuse efektiivsemaks muutmisele. Üheks olulisemaks investeeringuks kujuneb infotehnoloogia valdkond, mis aitab tööd lihtsustada, sest Euroopa Liidu tingimustes tööjõukulud üha kasvavad.

Eestis nüüdsest lisaks Suzukile ja Seatile ka Hyundai mudelitega kaupleva ASi Japauto müügidirektor Erkki Ots ennustab aastaks 2005 autoturul väikest tagasiminekut. Ta seostab seda järjekordse kinnisvaramulli lõhkemisega ja sellest tuleneva laenuintresside ning sissemaksete tõusuga. Ehkki laenuintresside kasvust seni veel kindlaid märke pole, on mõningaid tema ennustust toetavaid tendentse juba märgata. Tiheda konkurentsi tõttu sõidukite järelturul on Eestis üha raskem soetada uut autot vana auto sissemaksega ning ka kinnisvaraturul toimuv on autoturgu mõjutanud.

Esialgu on mõju olnud küll selles kontekstis, et intressiralli eluasemelaenu turul on sundinud paljusid peresid planeeritud autoostu edasi lükkama ning investeerima korterisse või oma majasse.

Kui samalaadne kinnisvara ostubuum Eestis aga jätkub, pole ka kinnisvaramulli lõhkemine ning intresside kasv sugugi välistatud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:45
Otsi:

Ava täpsem otsing