Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Matka- ja kalameeste paradiis Kuusamo

    Jõuluvana kodukohast polaarjoonel paarisaja kilomeetri kaugusele jääva Kuusamo kirdeosa järvedest pikitud metsades võib vahel päevi ühtegi inimest kohtamata mööda saata. Eriti veel sügise poole, kui põhiline turismihooaeg juba möödas. Karud mõmisevad padrikus ja põhjapõdrad magavad keset maanteed, neist mööda trügivate autode peale vaid põlastavalt pead kergitades.
    Kohe kõrval on Venemaa piir (mööda järvi sõites jõuab sellest paadiga isegi vaid nii 100 meetri kaugusele). Ümbruskonnas asub ka ?Rukajärven tie? filmist tuttav Rukajärve tee, kus maailmasõjas said kõvasti vatti nii venelased kui ka soomlased. Teelt pisut kõrvale põigates võib padrikusse sattudes kohe aru saada, miks punavägi siia kinni jäi. Iga nurga taga sillerdab mõni suur järv, metsatiik või jõgi. Või veel hullem ? soo ja raba, kus jalgsigi raske liikuda, rääkimata siis eelmise sajandi sõjatehnikast.
    Et tegu on kalameeste paradiisiga, võib järeldada juba sellest, et siinmail asub tervelt 27 kärestikku, mida soovitatakse heade kalakohtadena turismiteatmikes. Nende paikade kuningateks on sillerdava soomusega järve- ja vikerforellid ning lõhed. Kõige tuntumad kohalikud forellijõed on Kitka, Kuusinki ja Oululanka jõgi.
    Lisaks veel 110 järve ja tiiki, kust kirjade järgi on samuti võimalik kenasti kala saada. Rääkimata pikkadest looklevatest metsajõgedest. Samas võib kinnitada, et kala leidub ka täiesti kummalistes paikades, nagu keset lausmetsa ära eksinud soised tiigid, kust üllatuseks isegi kena kolmekilone haug landi otsa kargab ja mida kaardi peal märgitudki pole.
    Suurematest järvedest, nagu Kuusamo, Muo ja Joukamo järv, ei tasu rääkidagi. Otse paadisillalt võid kui tahes suurt märulit tehes kätte saada piraka haugi ja õngega kõikvõimalikke pisut rahumeelsemaid veteelanikke, nagu harjus, särg, siig ja ahven. Tegelikult pole siin õngega püüda enam isegi põnev, sest vähemalt paar viimast aastat on konksu sisse visates kohe ka kala otsa tulnud.
    Ka turismibro?üür teatab uhkeldavalt, et ussiga veab peaaegu alati. Nad ei valeta seal tõepoolest. Uhhaad saab süüa iga kell, kui vaid tuju tuleb ja paar tunnikest aega juhtub olema. Kaasa võetud konservid ja muud toiduained võib jahionni õnnetuma kalaõnnega rännumehi ootama jätta.
    Paadiga matkates tasub suurematel järvedel ette vaadata, sest ilm muutub siin üllatavalt kiiresti ja lained kipuvad väiksemast alusest ka kergema tormiga vihaselt üle lööma. Kui veel mootoririke keset mäslevat veekogu tabab, siis on targem mõnel metsasel järvesaarel ajutiselt varju otsida.
    Veelgi toredam on, kui sul asub saarel oma pisike saun, nagu allakirjutanu sõbral parajasti juhtub olema. Torm ja äike tunduvad Kuusamo suurte järvede kohal sügiseti üsna tavalised olevat ning kipuvad sinna vahel lausa ?kinni jääma? ehk päevade viisi möllama. Pole midagi vahvamat kui olla keset süngeid sügismetsi tormivangis hubasel saarekesel, kus on soe ja õdus ning kala tuleb pea iga õngeviske peale. Ka lausvihmaga saab kenasti kuivaks jäädes kalastada pirakate puude varjus, mille juured kohati otse järvepõhjas kanda kinnitanud.
    Kui aga paadiõnnetus tabab kuskil mahajäetumas kohas, siis on kaval kaardilt üles otsida mõni metsamaja, mida on ümbruskonnas kenake hulk. Nendes onnides on just sellisteks juhtumiteks põhivarustus alates valmis tehtud küttepuudest ja lõpetades teekannu ning kirvega.
    Võimsa raudahju juures saad kuivatada oma riideid ja paksud tekid tagavad hommiku saabumise ilma eriliste ebamugavusteta. Lahkudes on viisakas uued puud järgmisele hädasolijale ette valmis teha. Metsamajades võib ööbida ka ilma igasuguse hädata, planeerides päevase matkaraja näiteks ühest onnist teiseni.
    Eelistada võib aga ka hoopis teist liiki puhkust mõnes kohalikus kvaliteethotellis, lesida õhtul mullivannis ja käia päeval, õllepurk käes, turismiradadel loodust uudistamas. Või võtta kalastusluba mõnesse tuntud-soovitatud paika, kus kindlasti saagita jää ja samas kuiva jalaga õhtul hotelli tagasi jõuab.
    Kõrvalasuvast Venemaast erinebki asi põhiliselt selle poolest, et siin on võimalik valida, teisel pool piiri oled aga nii või naa sunnitud ebamugavusi taluma. Kõik kalastusload ja vastavad riigimaksud saab vaevata korda ajada Kuusamo turismikeskuses. Sealtsamast on võimalik hankida ka ümbruskonna kaarte või muidu nõu küsida. Kuusamo ise on kena linnake, kus, nagu Soomes enamasti ikka, on kõikvõimalikud mugavused ja teenused. Lennuväli annab võimaluse jätta vahele terve päeva ära sööv automatk Helsingist. Iseenesest võib kannatlikule autojuhile ka seda ettevõtmist soovitada, sest maastikud on siin eriti sügisese värvide möllu ajal lausa põrutavad. Kolmas võimalus on muidugi rahumeeli rongiga reisida.
    Loomulikult on siin mugavate hotellide kõrval ka kõik teised turismilõksud, alates kanuusõidust, koselaskumisest ja kaljuronimisest ning lõpetades golfi ja ratsutamisega. Talvel tegutsevad mõistagi ka suusakeskused, üks tuntumatest näiteks Ruka matkakeskus.
    Kuid ka sügisesi matkaradu jagub külluses erineva füüsilise ettevalmistusega kodanikele. Üks populaarsemaid tuure kannab nime Karhunkierros, mis on ligi 80 kilomeetri pikkune ja annab tõeliselt hea ülevaate ümbruskonna lausa kummaliselt vaheldusrikkast loodusest. Sood ja rabad vahelduvad kaljude ja kanjonitega. Rahulikud jõed muutuvad ootamatult kiirevoolulisteks kärestikeks, mis kihutavad hooga salapärasesse metsajärve.
    Muidugi võib eelistada ka lühemaid matku giidi juhatusel, mis nii metsikut marssimist ei eelda.
    - Infot püügilubade kohta leiab näiteks võrgukülgedelt www.kuusamo.fi või www.ruka.fi
    Autor: Ahto Vahter
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.