Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Matka- ja kalameeste paradiis Kuusamo

Ahto Vahter 24. september 2004, 00:00

Jõuluvana kodukohast polaarjoonel paarisaja kilomeetri kaugusele jääva Kuusamo kirdeosa järvedest pikitud metsades võib vahel päevi ühtegi inimest kohtamata mööda saata. Eriti veel sügise poole, kui põhiline turismihooaeg juba möödas. Karud mõmisevad padrikus ja põhjapõdrad magavad keset maanteed, neist mööda trügivate autode peale vaid põlastavalt pead kergitades.

Kohe kõrval on Venemaa piir (mööda järvi sõites jõuab sellest paadiga isegi vaid nii 100 meetri kaugusele). Ümbruskonnas asub ka ?Rukajärven tie? filmist tuttav Rukajärve tee, kus maailmasõjas said kõvasti vatti nii venelased kui ka soomlased. Teelt pisut kõrvale põigates võib padrikusse sattudes kohe aru saada, miks punavägi siia kinni jäi. Iga nurga taga sillerdab mõni suur järv, metsatiik või jõgi. Või veel hullem ? soo ja raba, kus jalgsigi raske liikuda, rääkimata siis eelmise sajandi sõjatehnikast.

Et tegu on kalameeste paradiisiga, võib järeldada juba sellest, et siinmail asub tervelt 27 kärestikku, mida soovitatakse heade kalakohtadena turismiteatmikes. Nende paikade kuningateks on sillerdava soomusega järve- ja vikerforellid ning lõhed. Kõige tuntumad kohalikud forellijõed on Kitka, Kuusinki ja Oululanka jõgi.

Lisaks veel 110 järve ja tiiki, kust kirjade järgi on samuti võimalik kenasti kala saada. Rääkimata pikkadest looklevatest metsajõgedest. Samas võib kinnitada, et kala leidub ka täiesti kummalistes paikades, nagu keset lausmetsa ära eksinud soised tiigid, kust üllatuseks isegi kena kolmekilone haug landi otsa kargab ja mida kaardi peal märgitudki pole.

Suurematest järvedest, nagu Kuusamo, Muo ja Joukamo järv, ei tasu rääkidagi. Otse paadisillalt võid kui tahes suurt märulit tehes kätte saada piraka haugi ja õngega kõikvõimalikke pisut rahumeelsemaid veteelanikke, nagu harjus, särg, siig ja ahven. Tegelikult pole siin õngega püüda enam isegi põnev, sest vähemalt paar viimast aastat on konksu sisse visates kohe ka kala otsa tulnud.

Ka turismibro?üür teatab uhkeldavalt, et ussiga veab peaaegu alati. Nad ei valeta seal tõepoolest. Uhhaad saab süüa iga kell, kui vaid tuju tuleb ja paar tunnikest aega juhtub olema. Kaasa võetud konservid ja muud toiduained võib jahionni õnnetuma kalaõnnega rännumehi ootama jätta.

Paadiga matkates tasub suurematel järvedel ette vaadata, sest ilm muutub siin üllatavalt kiiresti ja lained kipuvad väiksemast alusest ka kergema tormiga vihaselt üle lööma. Kui veel mootoririke keset mäslevat veekogu tabab, siis on targem mõnel metsasel järvesaarel ajutiselt varju otsida.

Veelgi toredam on, kui sul asub saarel oma pisike saun, nagu allakirjutanu sõbral parajasti juhtub olema. Torm ja äike tunduvad Kuusamo suurte järvede kohal sügiseti üsna tavalised olevat ning kipuvad sinna vahel lausa ?kinni jääma? ehk päevade viisi möllama. Pole midagi vahvamat kui olla keset süngeid sügismetsi tormivangis hubasel saarekesel, kus on soe ja õdus ning kala tuleb pea iga õngeviske peale. Ka lausvihmaga saab kenasti kuivaks jäädes kalastada pirakate puude varjus, mille juured kohati otse järvepõhjas kanda kinnitanud.

Kui aga paadiõnnetus tabab kuskil mahajäetumas kohas, siis on kaval kaardilt üles otsida mõni metsamaja, mida on ümbruskonnas kenake hulk. Nendes onnides on just sellisteks juhtumiteks põhivarustus alates valmis tehtud küttepuudest ja lõpetades teekannu ning kirvega.

Võimsa raudahju juures saad kuivatada oma riideid ja paksud tekid tagavad hommiku saabumise ilma eriliste ebamugavusteta. Lahkudes on viisakas uued puud järgmisele hädasolijale ette valmis teha. Metsamajades võib ööbida ka ilma igasuguse hädata, planeerides päevase matkaraja näiteks ühest onnist teiseni.

Eelistada võib aga ka hoopis teist liiki puhkust mõnes kohalikus kvaliteethotellis, lesida õhtul mullivannis ja käia päeval, õllepurk käes, turismiradadel loodust uudistamas. Või võtta kalastusluba mõnesse tuntud-soovitatud paika, kus kindlasti saagita jää ja samas kuiva jalaga õhtul hotelli tagasi jõuab.

Kõrvalasuvast Venemaast erinebki asi põhiliselt selle poolest, et siin on võimalik valida, teisel pool piiri oled aga nii või naa sunnitud ebamugavusi taluma. Kõik kalastusload ja vastavad riigimaksud saab vaevata korda ajada Kuusamo turismikeskuses. Sealtsamast on võimalik hankida ka ümbruskonna kaarte või muidu nõu küsida. Kuusamo ise on kena linnake, kus, nagu Soomes enamasti ikka, on kõikvõimalikud mugavused ja teenused. Lennuväli annab võimaluse jätta vahele terve päeva ära sööv automatk Helsingist. Iseenesest võib kannatlikule autojuhile ka seda ettevõtmist soovitada, sest maastikud on siin eriti sügisese värvide möllu ajal lausa põrutavad. Kolmas võimalus on muidugi rahumeeli rongiga reisida.

Loomulikult on siin mugavate hotellide kõrval ka kõik teised turismilõksud, alates kanuusõidust, koselaskumisest ja kaljuronimisest ning lõpetades golfi ja ratsutamisega. Talvel tegutsevad mõistagi ka suusakeskused, üks tuntumatest näiteks Ruka matkakeskus.

Kuid ka sügisesi matkaradu jagub külluses erineva füüsilise ettevalmistusega kodanikele. Üks populaarsemaid tuure kannab nime Karhunkierros, mis on ligi 80 kilomeetri pikkune ja annab tõeliselt hea ülevaate ümbruskonna lausa kummaliselt vaheldusrikkast loodusest. Sood ja rabad vahelduvad kaljude ja kanjonitega. Rahulikud jõed muutuvad ootamatult kiirevoolulisteks kärestikeks, mis kihutavad hooga salapärasesse metsajärve.

Muidugi võib eelistada ka lühemaid matku giidi juhatusel, mis nii metsikut marssimist ei eelda.

- Infot püügilubade kohta leiab näiteks võrgukülgedelt www.kuusamo.fi või www.ruka.fi

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:27
Otsi:

Ava täpsem otsing