Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigiteenistujate palgad kasvavad 6 protsenti
Eile rahandusministeeriumile edastatud palvele välja arvutada riigiametnike järgmise aasta palgakasv vastas ministeerium kõikide riigilt palka saavate inimeste palgakasvu väljaarvutamisega. See tähendab, et selle 6 protsendi sees on ka näiteks õpetajate palgakasv.
?Palgakasvu sisse on arvestatud ka inflatsioon, majanduskasvu sisse aga mitte,? ütles palgakasvu eilse päevaga välja arvutanud rahandusministeeriumi nõunik Kalle Kukk õhtul. Rahandusministeeriumi teatel põhjustavad tõusu eeskätt riigilt palka saavad haridus- ja kultuuritöötajad.
Eile kirjutas Äripäev, et ametnike palgad kasvavad järgmisel aastal vähemalt 8 protsenti, kuid täpne palgakasv jäi riigieelarve seletuskirja ebausaldusväärsuse tõttu selgusetuks.
Eesti Tööandjate Keskliit saatis eile teate, et peab lubamatuks avaliku sektori palgakasvu sidumist SKP kasvuga ning kutsub üles avaliku sektori vähendamisele.
?Selle asemel, et riigisektori palku majanduskasvu protsendi võrra tõsta, tuleks riigiteenistujate palgakasv külmutada ning avaliku sektori töötajate arvu järgmistel aastatel majanduskasvu protsendi võrra hoopis vähendada,? ütles keskliidu juhataja Tarmo Kriis. ?Teen ettepaneku vähendada juba järgmisel aastal riigiametnike arvu 8% võrra ning kasutada saavutatud eelarvesäästu kavandatavate maksutõusude külmutamiseks,? lisas Kriis.
Riigiasutuste tegevus on tööandjate keskliidu hinnangul endiselt ebaefektiivne ning süüdi pole selles mitte ametnikud ise, vaid saamatu asjaajamine ja ametnike vähene motiveeritus. ?Ministeeriumites käib sõna otseses mõttes üks mõttetu paberimäärimine, mille taga on poliitikute ning ministeeriumi juhtkonna suutmatus viia ellu poliitilisi otsuseid,? ütles Kriis. Kriisi sõnul pole paranemise märke ette näha ka järgnevatel aastatel.
Juba poole aasta jagu on toimunud järgmiste pikaajaliste eesmärkide seadmine ning valmimas on kutsehariduse arengukava, täiskasvanuhariduse arengukava ning koolivõrgu ümberkorraldamise arengukava. ?Nende elluviimist peavad ettevõtjad aga juba ette läbikukkunuks ning ametnike tööaeg on lihtsalt maha visatud,? nentis Kriis.
Tööandjate Keskliidu hinnangul ei ole valitsus Riigikogule saadetud eelarves saavutanud üldist maksukoormuse vähendamist. Nii Lätis kui ka Leedus on maksukoormus madalam kui Eestis ning ka majanduskasv juba aastaid kiirem Eesti omast.
Eesti Panga president Vahur Kraft kutsus eile konverentsil ?Äriplaan 2005? esinedes kõiki palgakasvu osas konservatiivsusele.