Tõnu Laak: turismi tulevik on internet, hiinlased ja üle 50aastased inimesed

Meelis Mandel 24. september 2004, 00:00

Eelmise aasta Äriplaani esineja Silmet Grupi nõukogu esimees Tiit Vähi ennustas, et turism sel aastal areneb ja kasvab. Olete päri, kas see trend jätkub ka järgmisel aastal? Jah. Iseküsimus, kas turismi hoogsas kasvus näeme vaid positiivset või on sel ka negatiivset tendentsi. Maailmas käib üsna intensiivne arutelu selle üle, et olles majandusele üsna oluline katalüsaator, on turism tekitanud teatud ohte. Kardetakse, et turismiga kaasneb teatud ühtlustamine, üldiste normide nivelleerimine.

Vähi tõi ka välja, et Eesti turismi üheks katalüsaatoriks on ilusad naised. On see nii? Eesti naiste tuntud ilu on üheks oluliseks turismi katalüsaatoriks. Samas ? hiljuti läbiviidud uuringus Londonis toodi esile nn poismeesteõhtute populaarsus Eestis, samas andis küsitlus ka vastuse, et lärmakad poismeesteõhtud on 11% reisijate jaoks probleemiks, miks nad ei taha Eestisse tulla.

Arvan, et teine probleem on see, kas ilus naine on tingimata ka hea teenindaja. Siin võiks mingisuguse aksiomaatilise seose välja tuua ? iluga kaasnev teatud kõrge enesehinnang ei too endaga tingimata kõrget teeninduskultuuri kaasa.

Eesti turismiarenduse suuremateks probleemideks võib olla sesoonsuse ja madalatele hindadele orienteeritud turismi kõrval meie teatud geneetiline valmisolematus teenidamiseks. Tõsi küll, see pole omane mitte ainult meile, eestlastele.

Mis oleks Nokiad Eesti turismis? Millele Teie Laulasmaa SPA & Konverentsihotelli äriplaani püsti pannes panustasite?Need olid suuresti seotud Eesti lähiajalooga. Ja loomulikult üldteada globaalsetele tendentsidele. Nendest üheks olulisemaks on, et üle 50aastased inimesed on hakanud tunduvalt aktiivsemalt reisima. Aga lisaks sellele peab olema veel kaks asja ? usk ja teatud määral ka õnne.

Peab ütlema, et meie ärikalkulatsioon põhines ka Eesti sanatooriumiturismi kümneaastasel traditsioonil ja meie geograafilisel asendil ? oleme tähtsate turismikeskuste vahel. Nendeks on Helsingi, Riia, Peterburi. Eesti võiks olla n-ö turismi transiitmaa. Turistid ei võta maailmas endale vaid ühte turismisihti.

Mida lisaks 50aastastele ja Eesti asendile veel välja tooksite?Maailmas on välja kujunenud tõdemus, et turismi tulevik põhineb kolmel olulisel märksõnal ? internet, hiinlased ja üle 50aastased.

Viimastest juba rääkisime. Interneti osas aga tooksin näite, et American Express prognoosib järgmisel aastal teha interneti kaudu kõikidest reisitellimustest viiendiku. Kaks aastat tagasi oli see protsent üks. Tõsi, pessimistid ütlevad, et internet tapab turismi, sest inimesed saavad reisida virtuaalselt. Optimistid, kelle hulka mina kuulun, väidavad, et see virtuaalne kogemus tekitab vajaduse reisimiseks.

Eraldi tasuks rääkida hiinlastest. Aastal 2002 reisis ligi 17 mln hiinlasest turisti, aastane kasv kaks korda. Tõsi, enamus neist käis Hongkongis.

Kas me hakkame Laulasmaal siis hiinlasi nägema?Tahtsingi selleni jõuda, kuid ütlen veel enne ühe asja ? hiinlaste jaoks on erire?iimi kehtestanud Saksamaa, kes neid eriprogrammiga maale toob. Ma tahan öelda, et seda, mida maailm teeb täna Hiina suhtes, peaks Eesti rakendama Venemaaa suhtes. Meie hiinlased on venelased.

Kuidas aga ikkagi Laulasmaa SPA neid kolme märksõna ära kasutab? Laulasmaa koduleht ei paista hetkel millegi erilisega silma, mida seal on plaanis järgmisel aastal seal muuta? Kuidas te täpselt venelasi ja üle 50aastaseid ligi meelitate? Alustame tagantpoolt. Üle 50aastaste toomisega meil suurt probleemi pole, need tulevad peaaegu ise. Me pingutame, et saada vanuseklassi alates 45, et turgu n-ö sisse sööta.

Mis puudutab internetisaiti, siis ei tahakas kaagutada enne munemist. Kindasti sellega tegeleme ja soovitan seda ka kõigil teistel.

Aga venelastega oleme teinud väga suurt tööd ja praegugi on meie inimesed Peterburis ning Moskvas. Oleme teinud igasuguseid eriüritusi. Sel suvel toimus Laulasmaal Moskva juhtiva diskoklubi väljasõidudisko näiteks. Vabandan kohalike ees küll selle lärmi pärast, mida me seal tekitasime, kuid üritus kujunes edukaks.

Olite Hansapanga asutaja, kuid siiski loobusite Laulasmaale investeerides osalusest. Hansapanga aktsia on aastaga tõusnud veerandi võrra ja ilmselt jätkab sama tõusu järgnevatel aastatel. Kas investeering turismiärisse on rentaablim? Ei. Ta on esiteks emotsionaalselt oluliselt südamelähedasem. Teiseks on ta uude, kasvavasse majandusharusse tehtud investeering.

Andrus Vaher: Võib-olla teenindajate probleem pole nii suur? Valdavalt on turistid ju soomlased, kes ei tule siia teeninduse pärast, vaid odavaid asju ostma. Võibolla liialdasin teeninduse probleemiga. Samas vajab teeninduse kvaliteet tähelepanu. Hiljuti, kohtudes Soome suurimate reisikorraldajatega, leidsid nad, et pole vaja kvaliteeti, vaid hinda on tarvis alla lasta. Rootsist, Norrast ja mujalt tulijatele on kvaliteet väga tähtis.

Turismiga seotud ettevõtjad ennustavad Eestisse järgmiseks aastaks kuni kolmandiku võrra tänavusest enam välisturiste.

Eesti turismifirmade liidu asepresidendi Daisy Järva sõnul on võtmeküsimus logistika. Mida odavamalt, kiiremalt ja kvaliteetsemalt turist Eestisse saab, seda rohkem neid tuleb. ?Kui pole paigas logistikat, võid jäädagi oma toote otsas istuma: uhkete sanatooriumite, kultuuriürituste, heade hotellidega. Mida rohkem tuleb lennuliine, otseühendusi, seda parem,? räägib Järva.

Kuna pidevalt lisandub otselende Eestisse, prognoosib ta järgmiseks aastaks kuni 30protsendilist turistide hulga suurenemist. Järva toob näiteks Estonian Airi vastavatud Brüsseli liini, mille avamine ei tähendanud vaid Eesti ametnikele ja ettevõtjatele Brüsseli-sõite, see on ka võimalus turistile Belgiast kergelt siia jõuda.

Teiseks juba toimivaks positiivseks näiteks on Itaalia odavlennufirma Volare, mis alustas kevadel lende Milano ja Tallinna vahet. ?Ma pole iial Pärnus näinud nii palju itaalia turiste kui sel aastal juulis-augustis. Itaalia keel oli domineeriv soome keele kõrval,? meenutab Järva.

Hästi on meile mõjunud ka Riiga lendav Euroopa odavlennunduse lipulaev Ryanair. Läti pealinna saabuvad turistid võtavad tihti ette ka auto- ja bussimatku Eestisse.

Peale paraneva logistika on Eesti liitumine Euroopa Liiduga suurendanud turistides turvalisust, mis omakorda julgustab reisima. ?Enam ei tulda halli tsooni riiki, vaid Euroopa riiki. See märk annab turvalisuse garantii,? selgitab Järva.

Positiivse trendina on sel aastal tagasi tulnud ka soomlastest kvaliteetturistid, kes soovivad mitmekesiseid programme ja kultuuriüritusi. ?Eriprogrammiga tuleks turiste rohkem püüda Norra, Itaalia, Hispaania, Prantsusmaa suunal. Tööd tuleks jätkata ka Suurbritannia ja Saksamaa turistidega,? räägib Järva.

Sügavuti tuleks läbi mõelda, mismoodi käituda Soome turuga ning ära ei tohiks unustada Venemaad, lisab turismifirmade liidu asepresident. Et parandada Eesti konkurentsivõimet turismi vallas veelgi, soovitab Järva kaaluda ka korraliku raudteeühenduse loomist Eestist Kesk-Euroopasse.

Schlössle Hotel Groupi marketingi- ja müügidirektori Evelin Bötkeri sõnul on neil turistide hulga kasvu suhtes järgmiseks aastaks suured lootused. ?Riias kasvas pärast Euroopa Liiduga ühinemist turistide arv hüppeliselt, meil nii suurt hüpet ei tule, aga kasv kindlasti,? kinnitab ta. Bötkeri sõnul räägivad Eesti kui sihtkoha kasuks ligipääsetavus, soodne transpordiühenduse hind ja turvalisus. ?Kuna piiriületus on lihtsam, võib ühe soojaga sõita Lõuna-Euroopasse välja,? sõnab Bötker. Tema sõnul kasvas sel suvel just nende autoturistide arv, kes sõidavad läbi kõik Baltimaad.

Frens Konverentsiteenuste tegevjuht Kadri Karu usub, et tuleval aastal hoogustub ka konverentsiturism. ?Senisest enam võiks hakata toimuma Euroopa Liiduga seotud nõupidamisi,? sõnab Karu. Tema kinnitusel tullakse Eestisse veel väikese eelarvamusega, kardetakse näha palju nõukogudeaegset pärandit, kuid siinne kvaliteet infrastruktuuri ja teeninduse osas on olnud turistidele meeldiv üllatus. ?Kui negatiivsest üllatusest rääkida, siis leitakse, et hinnad polegi nii odavad kui eeldati. Hakkame tasapisi hinnatasemelt teistele riikidele järele jõudma,? selgitab Karu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:45
Otsi:

Ava täpsem otsing