Ülo Viilup: metsaraie mahu vähenemine Eestis

Kui ma vaatan teie koostatud järgmise aasta prognoosi, siis on RMK käibe kasv kaks protsenti ja kasumi kasv samuti kaks protsenti, miks nii väiksed kasvud? Mets on pikaajaline projekt ja prognoose tehes tuleb seda arvestada. Me ei saa järgmisel aastal mahtu kasvatada, sest meil on pikaajaline arenguarvutus olemas. See arvutus näitab, et raiemaht väheneb. Metsandust sobib võrrelda kolme jalaga taburetiga. Üks jalg on majandus, teine on keskkonnahoid ja kolmas on sotsiaalne aspekt.

Möödunud aastal ?Äriplaani? konverentsil esinedes ütles ASi Rait juht Ivar Dembovski, et Eestis on juba praegu rangelt kaitstavate metsade osakaal kaks korda suurem kui mujal Euroopas ja kaitstavate metsade osa kavatsetakse veel tõsta. Kas need tõstmise kavad on endiselt jõus? Tänu Natura 2000-le kaitstavate metsade pindala suureneb. Ja seetõttu tugineb näiteks RMK 2005. aasta käibe kasvu prognoos ainult hinnatõusule. Raiemahu vähenemine jätkub järgnevad 30 aastat.

Kui te RMK juhi kohale asusite, siis olite arvamusel, et raiemaht peaks vähenema Eestis seitse protsenti. Olete te endiselt sellel seisukohal? Küsimus on perioodi pikkuses. Kui võrrelda aastateks 2005?2010 tehtud prognoosi aastateks 2010?2020 tehtud prognoosiga, siis on raiemahu vähenemine tõesti umbes seitse protsenti. Ja kui veel kümme aastat kaugemale vaadata, siis väheneb raiemaht samuti seitsme protsendi võrra. See on aga pikaajaline prognoos, mida võib näiteks mõni seadusandlik muudatus mõjutada. Kindlasti tuleb vaadata eraldi puu liike. Kui maht väheneb ühtmoodi, siis raha võib väheneda teistmoodi.

Metsatööstuse liidu tegevjuht Andres Talijärv on RMK puudusena toonud välja teie eesmärgi maksimaalselt tulu teenida. Tema arvates peaks RMK-l olema stabiliseeriv roll. Te peaksite müüma suvekuudel senisega võrreldes rohkem metsa, sest erametsaomanikud seda suvel ei tee ja ka Venemaalt on raske metsa importida. Miks te ei stabiliseeri turgu? Küsimus on, et mida me stabiliseerime. Kas me stabiliseerime tööstust või keskkonda? Kui läheme tagasi esiisade juurde, siis ei tehtud suvel ühtegi raiet. Samad mehed, kes talvel olid metsas, olid suvel põllul. Tänapäeval on toimunud range spetsialiseerumine. Ühed on põllul ning teised metsas ja need, kes on metsas, sooviksid aasta läbi raiuda.

Puidu kvaliteet on aga suvel halvem ja RMK on rakendanud ka kevadist raierahu perioodi, mis on looduskaitseline aspekt, et linnud saaksid rahulikult pesitseda.

Enamik raiet peab talvel toimuma, sest siis on maa külmunud ja saab kergemini metsale ligi. Võib-olla natuke annab viia raied teise poolaastasse. Tuleb aga arvestada, et kui me aasta alguses ei raiu ning aasta lõpp on vihmane, siis jääbki mets raiumata.

On väidetud, et Eestis on praegu raieküpseid kuusikuid üle mõistuse palju ja seetõttu pole vaja raiemahtu piirata. Olete selle väitega nõus? Viis aastat tagasi võisime nii rääkida, et neid kuusikuid on hästi palju. Täna neid nii palju enam ei ole, sest neid on raiutud ka. Kuusikute raie trend on raudselt langev. Täna on võib-olla tõesti kuusikute vanuseline jagunemine ebaproportsionaalselt suur ja seda just erametsades. Männikud ja kaasikud on raiemahu osas pikas perspektiivis stabiilsemad, sest nende vanuseline jagunemine on ühtlasem ja seetõttu pole lähema 25 aasta jooksul oodata nende raiemahus suuri kõikumisi.

Mis siis saab, kui täna kõik need küpsed kuusikud ära raiuda? Seda moosi, mille sa täna ära sööd, homme enam ei ole.

Kuidas võib raiemahu vähenemine mõjutada metsatööstusi? Sunnib spetsialiseeruma ja see on toimunud juba praegu. Näiteks Toftani saeveski kasutab ainult mändi ja Imavere kasutab minu teada ainult kuuske. Tuleb arvestada, et pikas perspektiivis ei ole võimalik enam kuuske raiuda nii palju, nagu seda on viimastel aastatel tehtud.

Samas on suurenenud palgi import Venemaalt. Kas ei peaks RMK kui riigiettevõtte üheks põhimõtteks olema see, et kui palgi import on suur ja võimalused olemas, siis RMK vähendab raiemahtu. Kas selline mõte, et kasutame esmalt naabrite toorme ära ja kui naaber seda ei luba, siis hakkame oma metsa raiuma, on utopistlik? Metsatööstused oskavad sellele küsimusele paremini vastata, kas puidu impordimahud kasvavad. Praegu Venemaalt toodav palk Eesti siseturgu küll oluliselt mõjutanud ei ole. Hinnad on tõusnud ja nõudlus puidu järele suur ning hinnatõus võib ka jätkuda.

Mis on põhjustanud hinnatõusu? Puidu puudus. Meie tootmisvõimsused on välja arendatud ja meil lihtsalt ei jätku puitu. Teine põhjus võib olla metsa ülestöötlemisega tegelevate firmade rohkus ja üleinvesteerimine. Kui puidu hind tõuseb, siis oleks loogiline, et ka metsa ülestöötamise hind tõuseb, aga nii pole läinud. Metsa ülestöötlejad ise ütlevad, et hind on praegu liiga madal ja raske on tulla ots otsaga kokku. Kõik ei leia tööd. Kohtusin hiljuti Hansa Liisingu esindajatega ja nad tunnistasid, et osal metsa ülestöötamisega tegelevatel firmadel on raskusi liisingumaksete tegemisega.

Keskkonnaminister Villu Reiljani sõnul on tänane keskne metsapoliitiline huvi suunatud majandustegevuse ulatuslikuma riigipoolse (eel)kontrolli kehtestamisele.

See tähendab metsakorraldustööde põhjalikumat kontrolli (sealhulgas korraldajate litsentsimist), metsateatise muutmist raiet lubavaks/keelavaks dokumendiks, metsauuenduse järelevalve tõhustamist, kasvukohatüübile sobivate puuliikide määratlemist ja metsauuendamiskohustuse mittetäitmisel sunnimehhanismide rakendamist.

Reiljani väitel toob tänavu tehtud otsuste mõjul 2005. aasta kaasa metsaomanike kavandatava tegevuse õiguspärasuse ning kahandab eeldatavalt loodusväärtuste või keskkonna kahjustamise võimalusi.

Metsakorraldajate litsentsimine parandab korraldustööde kvaliteeti ja metsandust puudutava informatsiooni usaldusväärsust. Keskkonnaminister prognoosib metsakorralduse turu korrastumist. ?Eeldame, et juhtivat rolli metsakorralduses hakkavad mängima suurte metsandusettevõtete metsakorraldusdivisjonid,? märgib Reiljan.

Minister soovitab metsaettevõtjatel viia oma tootearendus veelgi paremale tasemele, püüda suurendada tootlikkust ja arendada tooraine impordikanaleid, sest tooraineturu konkurents meie kohalikul turul on kasvamas.

RMK peadirektori Ülo Viilupi sõnul on käesoleval aastal metsanduses märksõnadeks toorme hinna tõus ning importpalgi osa jätkuv suurenemine, sest tooret ei jätku. Puidu import on kasvanud peamiselt Venemaalt ja Lätist.

Viilup prognoosib, et metsatööstusi ootab ees koondamine ning suurtööstuste mõju valdkonnas suureneb. Toorme hinnatõusu üheks võimalikuks põhjuseks on suurtööstuste turuhõivamise soov. Suured firmad kontrollivad kogu ahelat ning nende jaoks pole see nii oluline, millises ahela osas nad kasumi välja võtavad. Teine hinnatõusu põhjus võib olla üldine hinnatõus. Kui näiteks kütus kallineb, mõjutab see ka metsamaterjali hinda, räägib Viilup. Tema hinnangul on hinnad sellel aastal kerkinud 9?10 protsenti, mis on märkimisväärne hinnatõus.

Eesti Metsatööstuse Liidu juht Andres Talijärv tunnistab samuti, et konkurents on siinsete metsatööstuste vahel tihenenud. Tema väitel ei ole aga Eesti metsatööstused end üle investeerinud ning firmad arvestavad raiemahtude normaalse vähenemisega. Praegu on olukord selline, et 80?90aastaseid kuusikuid on ebaloomulikult palju ja nende raiumist ei tohiks piirata.

Talijärve hinnangul soodustab metsanduskontsernide ühinemine palgi importi. Stora on arvestatav varuja ka Eestis ja saetööstused liiguvad üha lähemale toormele, prognoosib ta. ?Toore asub aga Venemaal. Kümne aasta pärast on meie saetööstuste esimene rinne Pihkva ja Novgorodi juures,? lisab Talijärv. Ta on kindel, et väiksemad metsandusettevõtjad kaovad turult ära.

Talijärve sõnul peaks RMK muutuma stabiliseerivaks jõuks. Praegu püüab RMK turult võtta maksimumi ehk müüb metsamaterjali näiteks talvel, kui seda on turul niigi palju. Samas võiks RMK ettevõtte endise nõukogu juhi Andres Talijärve kinnitusel rohkem pakkuda metsamaterjali suvel ehk mitte mõtlema niivõrd raha teenimisele, kuivõrd just Eesti metsandusturu stabiliseerimisele.