Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Valdo Randpere: firmajuhid ei saa ITst midagi aru

Inno Tähismaa 24. september 2004, 00:00

IT-valdkonna osas on näha kasvu kiirenemist. Kas IT on tuleval aastal sama seksikas nagu ta oli mõned aastad tagasi? Ma arvan, et tehnoloogiasektor näeb lähematel aastatel suuremaid kasvunumbreid kui majandus tervikuna. Ma lugesin hiljuti artiklit ajakirjast Forbes, et kogu IT-sektor on olnud üle hinnatud viimased kakskümmend aastat.

Nii et on aeg kahe jalaga maa peale tulla ja aru saada, et tarkvara, mida on propageeritud kui mingit raketiteadust, on tegelikult tarbeese. Aga selle tarbeeseme vajadus ja seega IT-äri juurdekasv on suurem kui majanduses tervikuna.

Möödunud aastal olid üks vähestest, kes julges kritiseerida Eesti liitumist Euroopa Liiduga. Sel aastal tundub, et liitumine on arvutialale toonud tõusu. Kas sa peaksid oma sõnu täna sööma? Jah ja ei. Esiteks pole ma Euroopa Liidu küsimuses esindanud IBMi kui korporatsiooni ja olen alati esinenud eraisikuna. Eraisikuna olen ma täna endiselt skeptiline Euroopa Liidu suhtes ja ma arvan, et neid skeptilisi inimesi on juurde tulnud peale liitumist. Euroopa Liit ise pole ju õnnele ja õitsengule viiv projekt, sellega võib juhtuda nii ja teistpidi.

Aga samas IBMi esindajana pean ma loomulikult ütlema, et Euroopa Liiduga ühinemine on tähendanud Eesti jaoks investeeringute mahu suurenemist, eelkõige just selle tõttu, et meil on vaja kohaneda Euroopa Liidu teatud süsteemidega.

Tundub, et turul konkurents tiheneb, mis tähendab, et klientide jaoks tulevad hinnad alla? Klientide jaoks on hinnad alla tulnud riistvara suhtes juba viimased kümme aastat. Hulga osas on turg suurenenud, aga rahalises mahus vähenenud. Seal meil enam palju võtta pole. Tänapäeval ei saa PC-müüja kiidelda väga heade kasuminumbritega.

Teine asi on tarkvara ja seal tõenäoliselt hakkame nägema üsna suurt hinnalangust või hinnasurvet. Ja seda eelkõige vabavara turuletulekuga seoses. Nii vabavara operatsioonisüsteemi tasemel kui ka sinna juurde liituvate rakenduste tarkvaraga.

Siiamaani on tarkvarafirmadel olnud, parafraseerides James Bondi, Licence to Print Money ehk õigus raha trükkida oma tohutult kasumliku toodanguga. Aga see litsents on neilt igaveseks ära võetud.

Kuidas suhtud interneti arengusse, kas Eesti kiire areng jätkub? Internet on ise muutunud osaks kõigi meie elust. Samal ajal ei ole ma kunagi arvanud seda, et internet oleks lahendus kõigile meie palvetele ja probleemidele. Internet iseenesest ei ole mitte midagi. Tähtis on, mida selle kaudu või selle abil tehakse. Ma ei leia, et Eesti oleks eesrindlik maa infotehnoloogia või interneti kasutamises.

Aga internetipanganduses on Eesti väljapaistev? Jah, ta on seda, aga sellel on oma ajaloolised põhjused. Küsimus on selles, et internetipangandus tekkis Eestis samal ajal kui muu pangandus. Aga muudel aladel pole see nii. Näiteks see, kuidas meil servereid kasutatakse. Paljudes firmades on nii, et kõige kasulikum asi, mida nende serverid toodavad, on soojus. Eestis on tehnoloogiainvesteeringuid tehtud tohutult palju, aga selle kasutegur pole alati maksimaalne, eriti just serverite osas.

Räägitakse palju IT mõjust keskkonnale ja peetakse silmas, mis saab vanast arvutist või ekraanist, aga tegelikult ei mõelda sellele, et IT keskkonnakahjulik mõju tuleb välja juba tema eluajal. Just see, et ta toodab soojust, mispeale võetakse kliimaseade, mis jahutab maha temperatuuri, sellega raiskame elektrit, kaevandame põlevkivi.

Sa kutsud siis üles vähem tarbima ITd? Ma kutsun üles mitte vähem tarbima, vaid vaatama üle oma IT-kulutused. See on üks järgmise aasta IT-soovitus: vaadake üle see, mis teil kodus on ja kas seda ei saaks kuidagi kokku tõmmata. Näiteks visata välja need 20 serverit, mis soojust toodavad ja osta üks. Ülekuhjumist on palju.

Kas ettevõtjad on siis nii rumalad, et tohututes kogustes kokku ostnud sooja tootvaid masinaid? Üks põhjus on see, et firma juhid ei saa ITst suurt midagi aru. Kui firma areneb kiiresti, on tal vaja midagi juurde osta. Enamasti ei osteta suurt kohe alguses, vaid vähehaaval ja kogu aeg juurde. Selle asemel, et vaadata, kas vanale saaks midagi juurde panna.

Nii et firmajuhid peaks võtma endale elementaarse IT-alase koolituse? Oleks hea, kui mõlemad osapooled end veidi kohandaksid. IT-pool peab õppima rääkima keeles, millest firmajuhid aru saavad. Tehnoloogia ei tohi olla eesmärk omaette, vaid vahend firma eesmärkide saavutamiseks. Järgmiseks aastaks soovitan rohkem puhata ja kasutada selleks IT võimalusi.

Ettevõtjad ennustavad IT-alal järgmiseks aastaks samasugust kiiret arengut nagu tänavu, kus turg kasvas pigem 30 kui 20 protsenti.

See on kiire kasv, kui arvestada, et veel möödunud aastal ennustasid ettevõtjad IT ja telekomi alal majanduskasvuga samasugust või veidi kiiremat kasvu ehk 5?10%.

IBM Eesti juht Valdo Randpere on järgmise aasta suhtes optimistlik. Tema sõnul on pärast euroliiduga liitumist märgata suurt huvi IT-ala investeeringute vastu. Kui varem olid ettevõtjad äraootaval seisukohal ja justkui jäid vaatama, mis juhtub, siis praegu on rahad lahti läinud. Oma firmale ennustab ta 2005. aastaks käibe kasvu 25?30% ja kasumi kasvu 20%. Töötajate arv suureneb IBMi Eesti esinduses kolmandiku ja palk tõuseb 6%.

Randpere optimismi jagavad konjunktuuriinstituudi (KI) uuringud. Kui suveperioodil on turusituatsioon KI küsitletavate ettevõtjate arvates viimasel kolmel kuul muutunud kehvemaks, siis nõudlus ja teenuste müük on püsinud enamikul firmadel kevade tasemel. Torkab silma, et edukate ettevõtete osakaal on kuust kuusse vähenenud. See viitab konkurentsi tihenemisele IT valdkonnas.

KI küsitluste põhjal on võrreldes 2003. aasta sama perioodiga praegu konjunktuur parem. Töötajaid palkas viimastel kuudel juurde 15% firmadest, samas vähendas töötajate arvu iga kümnes firma.

Ettevõtete prognoosid lähikuudeks on optimistlikud, ette nähakse ärikonjunktuuri paranemist. Nõudluse kasvule järgneval kolmel kuul loodab 59% firmadest ning neljandik firmadest plaanib töötajaid juurde võtta. Teenuste hindu ei kavatseta lähikuudel muuta.

Infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniettevõtjate liidu (ITL) juht Indrek Bartels märgib, et ettevõtjad on käivete prognooside osas napisõnalised. ?Ettevõtjatevahelistest isiklikest vestlustest kooruv kõhklev arvamus on, et turg kasvab, kuid optimismi numbrite kujul välja ei näidata,? märgib ta.Julgemad hulgimüüjad ? näiteks TD Baltic ? ennustavad, et IT-turu kasv 2004. aasta lõpuks tuleb prognooside kohaselt 15?20%, vahendab Bartels. Tõusu taga nähakse tema sõnul järgmisi põhjuseid: IT inimlikustumine ja paljude uute IT-toodete koduturule paiskamine, mobiilsuse kasv, elatustaseme tõus ja inimeste ostuvõime kasv, IT-turu kasv n-ö traditsioonilise turu arvelt (digitaalsed fotokad, LCD, TV).

IT-turu elavnemise jaanuaris-veebruaris põhjustas Bartelsi sõnul Eesti ühinemine euroliiduga, arvatavasti investeeriti siis palju infrastruktuuridesse. Kuid ootused olid kõrgemad, kuna alates märtsist kasv seiskus.

Üks näide IT-firmade sisenemisest uutesse valdkondadesse on K-Arvutisalongi haldav AS Klisseran, mis lisaks arvutite müügile hakkas suvel agressiivselt fototeenuseid pakkuma.

Eesti IT-ala asjatundja, äsja omanimelise riskifondi asutanud Allan Martinson märgib, et tänavu kasvab turg vähemalt 10?15%, järgmise aasta ennustust on tal raske öelda. ?Järgmise aasta suurimaks väljakutseks jääb ilmselt teravnev konkurents ? piruka ümber tekib uusi tahtjaid kiiremini, kui pirukas ise kasvab,? lisab ta. Kohalikele on lisandumas välisfirmasid Lätist-Leedust ja Soomest, lisaks tugevnev globaalfirmade surve.

Eesti IT-guru Linnar Viik prognoosib, et IT-sektor kasvab ka järgmisel aastal kaks korda kiiremini kui majandus keskmisena. Avaliku sektori IT-investeeringud jäävad stabiilseks. Kasvu veavad töötleva tööstuse IT-investeeringud ? tootmis- ja kliendiinfosüsteemid, seda nii uute välisinvesteeringutega kaasnevate IT-kulutuste kui ka juba tegutsevate firmade moderniseerimise tulemusena. Keskmine IT-ettevõte on Viigi sõnul endiselt väike- või mikroettevõte.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:45
Otsi:

Ava täpsem otsing