Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti majanduspoliitika sai järjekordse komplimendi
Norma suuromaniku Autolivi otsus tuua kogu turvavööde tootmine Rootsist Eestisse on tunnustus meie majanduskeskkonnale.
Tootmine tuuakse Eestisse, sest Rootsis on maksud ja tööjõukulud kõrged. Eestile on Autolivi otsus heaks reklaamiks ja loodetavasti paneb see teisi Rootsi ettevõtjaid Eestisse kolimisele mõtlema.
Kindlasti on neid inimesi, kes suhtuvad Autolivi kolimisse pessimistlikult ja oponeerivad Äripäeva toimetuse seisukohtadele. Nad saavad tuua näiteks rootslastele kuuluva Kreenholmi, mille omanik samuti tootmise Eestisse tõi, aga vaatamata sellele on tööhõive ettevõttes pidevalt vähenenud.
Võib väita, et meil ei tasu Normat puudutava uudise üle rõõmustada, sest Autolivile on Eesti atraktiivne tänu siinsete inimeste madalale palgatasemele. Ka ametiühingute mõju on Eestis nõrgem võrreldes Rootsiga. Vasakpoolsed poliitikud ütlevad, et Autolivi otsus ei näita majanduspoliitika õigsust, vaid pigem on tunnistus meie vaesusest.
Äripäev selliste väidetega ei nõustu. Mis Kreenholmi puudutab, siis tõenäoliselt oleks Narvas tööpuudus veelgi suurem, kui Kreenholmi omanikud poleks oma tootmisüksusi Eestisse toonud. On fakt, et meie palgatase on rootslastega võrreldes madalam. Loomulikult peaks meie eesmärk olema inimeste sissetulekute kiire kasvatamine. Küsimus on selles, et kuidas seda eesmärki saavutada.
Kui me näiteks maksude tõstmise abil tõstame tööjõukulusid, siis võime küll lühiajaliselt riigieelarve mahtu paisutada, aga Kreenholmis või Normas töötavate inimeste reaalne sissetulek sellest ei suurene.
Toimetus näeb Eesti elatustaseme tõstmise ainsa vahendina välisinvesteeringuid ja eksportööre soosiva majanduspoliitika jätkamist, mille üheks nurgakiviks on madal maksukoormus.
Näiteks Autolivi Eestisse kolimine on kaudselt kasulik kohalikele või siseturule orienteeritud ettevõtjatele, kes samuti Norma käibe kasvust osa endale saavad. Rootsist Eestisse toodud tootmisliinide toodangut on vaja transportida, need tootmisliinid aitavad suurendada tööhõivet. Ehk tegelikult ei aita Autolivi otsus kasvatada ainult Norma käivet, vaid ka Norma koostööpartnerite käivet. Autolivi otsus võib pahandada Rootsi poliitikuid ja anda uut hoogu Eesti maksupoliitika kritiseerijatele.
Möödunud nädalal taunis Eesti maksupoliitikat Rootsi koordinatsiooniminister Pär Nuder. ?Arvan, et maad, mis arvavad, et on konkurentsivõimelisemad tänu madalatele maksudele, on valinud vale tee,? ütles Nuder Postimehele antud intervjuus (vt ?Pär Nuder: madalad maksud pole eelis?, PM 26.09.2004).
Nuderi väitel ei kavatse enam Rootsi ärimehed Eestisse investeerida, sest siinsed palgad hakkavad tõusma. ?Te ei tohiks konkureerida mitte tööjõu odavuses, vaid tööjõu oskustes,? soovitas ta.
Autolivi otsus näitab, et Rootsi ministril pole õigus. Eesti on jätkuvalt Rootsi ettevõtjatele atraktiivne. Seda näitab ka otseinvesteeringute statistika. Möödunud aastal oli Rootsist Eestisse tehtud otseinvesteeringute maht ligi neli miljardit krooni. Viimase kümne aasta jooksul on rootslased rohkem investeerinud ainult 1998. aastal ehk ajal, kui suuremad pangad läksid rootslaste kontrolli alla. Teisalt on just välisinvesteeringud olnud tööjõu oskuste parandamise üheks eelduseks.
Autor: ÄP