Halloween sunnib investori ostulainele

Oktoober. See on eriti ohtlik kuu aktsiatega spekuleerimiseks. Ülejäänud ohtlikud kuud on juuli, jaanuar, september? Nii loetles Tom Sawyeri ja Huck Finni surematuks kirjutanud Mark Twain üles kõik aasta kuud.

Kuigi tema ilmselt kuulsaimast aktsiaturgude alasest tsitaadist kõlab tõenäoliselt isiklikult kogetust tingitud valus iroonia, on tõepoolest just oktoobris aset leidnud kõige dramaatilisemad sündmused aktsiaturgude ajaloos. Ja mitte ainult. Oktoobri lõpp näib ajaloole toetudes olevat enamasti pöördepunkt, mil algab pooleaastane tõusutsükkel.

Oktoobris hoiaks äkki börsist eemale. 1929. aastal sattus krahh Wall Streetil oktoobrisse. Sellele krahhile järgnes teatavasti aastaid väldanud Suur depressioon. 1987. aasta krahh, mil Dow Jones kaotas päevaga 22,6 protsenti, oli samuti oktoobris. Juba need kaks asjaolu on ilmselt piisavad selleks, et luua psühholoogilisel tasandil piisavalt negatiivne foon, et oktoober oleks kuu, mille aktsiaturud enamasti lõpetavad madalamal, kui nad kuud alustasid. Turuosaliste, ka institutsionaalsete, usk ja hirm lihtsalt leiavad tee nende tegevusse. Rääkimata sellest, et mõned vahendajad kehtestavad spekulantidele oktoobris tavapärasest rangemaid piiranguid. Samas on oktoober halvim kuu ainult ajalooliselt. Statistiliselt on kõige suuremate kaotustega kuu hoopis september.

Niinimetatud oktoobri efekt, mida mõned naljahambad on nimetanud ka Mark Twaini efektiks, on vaid üks nähtustest, mille kordumisele saab aastast aastasse peaaegu (sic!) kindel olla. Enamasti järgneb oktoobri efekt näiteks niinimetatud suvisele rallile ehk veel ühele nähtusele, mis kipub aastast aastasse korduma.

Suveralliks peetakse tõusu mai ja juuni põhjadest augusti ja septembri tippudeni, viimase 30 aasta keskmine suveralli jääb kaheksa ja kümne protsendi vahele.

Viimase 60 aasta kõige suurem suvine ralli viis Dow 23 protsenti kõrgemale. Samas leidis see aset 1987. aastal. Tehke omad järeldused. Samas mingi ajalooline korrapära peaks lugejale nüüd juba aimatav olema.

Halloween on aeg panna raha tagasi turule. Keldi legendi kohaselt tähistab halloween aega, mil piir vaimse ning reaalse maailma vahel kaob. Aktsiaturgudel levinud ja ka tõestust leidnud legendi kohaselt tähistab 30. oktoober ka päeva, mille vahetus ümbruses turule sisenejad on vähemalt ajalugu vaadates olnud suhteliselt edukamad.

Indeks S&P 500 on viimase 30 aasta jooksul vahemikul novembrist aprillini kerkinud keskmiselt 8,8 protsenti, samas kui maist oktoobrini on keskmine tõus olnud vaid 1,9 protsenti. Lisaks sellele on efekti uurinud teadlased avastanud halloween?i efekti enamikul uuritud aktsiaturgudest (sh mõningatel arenevatel turgudel) rääkimata faktist, et Suurbritannia turul on see efekt tagasiulatuvalt tuvastatav aastani 1694 välja.

Mais on taas aeg börsilt lahkuda. ?Sell in May and go away? on veel üks korduvatele tsüklitele vihjav ning juba aastakümneid vana ütlus. Nagu juba mainitud, kerkivad indeksid perioodil novembrist aprillini suhteliselt rohkem kui maist oktoobrini ? seega õhust see väide võetud ei ole.

Halloween annab kirjeldatavas tsüklis ostu- ning mai algus müügihetke. Ajalooliselt on strateegia, kus aktsiaid hoitakse ainult sellel heal poolel aastast, end vähemalt paberil päris hästi tõestanud.

Alustades 1949. aastal 10 000 dollariga, oleks Dow Jonesi liikumist vaadates 2003. aasta lõpuks teenitud 471 355 dollarit. Kontrastina ? kui oleks aktsiad hoitud halvemal poolel aastast, oleks samaks ajaks järgi 8385 dollarit.

Kas ajalugu valetab? Eelkirjeldatud numbreid ning nähtusi vaadeldes tekib kiusatus seda kõike oma strateegiat planeerides toorelt ära kasutada.

Vähemalt ajaloo taustal tundub kirjeldatud tsüklis peituvat turu ebaefektiivsus, mida tundes võiks saada häid tulemusi. Siinkohal tulevad mängu teatud agad. Sõnad ?ajalooliselt?, ?keskmiselt? ning ?ebaefektiivsus? tekitavad tervet skepsist. Kõige iroonilisem oleks muidugi olukord, kus just ja ainult sel aastal, mil teie proovite tsüklit ära kasutada, neid tsükleid sellisel kujul ei esine.

Ebaefektiivsuste ära kasutamine aga teatavasti need ebaefektiivsused kunagi ka likvideerib ning seda vaatamata sellele, et kirjeldatud tsükli olemus peitub sügaval inimpsüühikas. Seega ? tsükleid on kasulik tunda, kuid lollikindlat rahaveskit nende najale ei ehita.

Nii hämmastav, kui see ka pole, toimis ka kõrvaltoodud loos toodud perioodidel aktsiate ostmine ja müük Eestis analoogselt USAga.

Äripäeva indeksi alusel tasus aktsiaid osta novembri alguses ja müüa need tagasi mai alguses.

1995. aastast alates igal aastal novembris aktsiad müües ja mai alguses tagasi ostes oleks 10 000 kroonist järel vaid 8120 krooni. Seevastu novembris aktsiad ostes ja mai alguses müües oleks dividende arvestamata saanud 120 876 krooni. Milline hämmastav vahe nii lühikest perioodi arvestades!

Ajalooliselt on kõik kena, kuid reaalne turg võib pakkuda üllatusi. Analoogselt aktsiate ostmisel-müügil tehnilise analüüsi alusel ajalooliste andmete põhjal teostatav tagasivaatav analüüs (back-testing) ei pruugi reaalse rahaga tulevikus tegutsedes sarnaseid tulemusi anda.

1930ndatel aastatel, kui USA majandus oli tänapäevast palju sõltuvam põllumajandusest, sügisel müüdi aktsiaid (millesse varem paigutati vaba raha), et finantseerida saagikoristust, mis võis viia aktsiaturu languseni. Tänapäeval suur osa USA investoreid raha farmitöödeks ei vaja. Ometigi näib, et tsüklilisus toimib siiamaani.