Nafta hind jõudmas valuläve piirimaile

Nafta hind kerkis möödunud nädalal rekordilähedastele kõrgustele.

Rahvusvahelisel naftabörsil Londonis kerkis Brenti segu novembrilepingute hind 45,33 dollarini barrelist. New Yorgi kaubabörsil kerkis nafta novembrilepingute hind 48,88 dollarini, st psühholoogiliselt olulise 50 dollari tasemeni on jäänud vaid veidi üle 2%.

Samas tulevad naftatururult vastuolulised signaalid. Tootmist on võimalik suurendada vaid 1?1,5 miljoni barreli võrra ja seda ainult Saudi Araabias, sest mitmes naftatootmise võtmepiirkonnas (Venezuela, Iraak, Venemaa) on nafta pumpamine ühel või teisel põhjusel häiritud. Viimati oli naftatootmise võimsuse ülejääk alla 2 miljoni barreli Lahesõja ajal. Kolm aastat tagasi oli see 6 mln barrelit. Deutsche Banki hinnangul oleks naftatarnete turvalisuseks vaja tootmisvõimsuste ülejääki 3 miljonit barrelit päevas. Viimase hinnatõusutsükli põhjuseks on konkreetselt viimaste aastate suurimad orkaanid, mille tõttu on tootmine seiskunud terves reas Mehhiko lahe naftatöötlustehastes. Samas kinnitavad analüütikud, et naftapuudust tegelikult ei ole. Rahvusvahelise energeetikaagentuuri andmetel jätkub ülemaailmsetest laovarudest naftat 53 päevaks. See on laoseis, mis esineb tavaliselt siis, kui nafta hind on 25 dollarit barreli kohta.

On selge, et nafta hind on juba jõudmas valuläve piirimaile. USA lubas laenata naftat strateegilistest varudest Shellile ja naftatöötlusfirmale Placid Refining Co, kes valmistab reaktiivkütust USA kaitseministeeriumile.