Tallinna Börs võtab kasutusele SAXESSi

Alates 27. septembrist kasutusele võetav kauplemissüsteem SAXESS pakub investorile võrreldes praegusega mitmeid uusi võimalusi. Ühise kauplemissüsteemi käivitamisega luuakse Balti- ja Põhjamaade ühendatud väärtpaberiturg, mis vähendab investeerimisbarjääre ja lihtsustab ligipääsu Balti turust huvitatud investoritele.

Üks oluline uuendus on ava- (kell 9.45?10.00) ja sulgemisoksjon (kell 13.50? 14.00). Kauplemissüsteemi oksjonit (edaspidi börsioksjon) võib võrrelda kunstioksjoniga, kus ihaldatud eseme saab kõige parema hinna pakkuja. Börsioksjonil on siiski paar olulist erinevust.

Igal aktsial on oma oksjon. Investoril tuleb oksjonil osalemiseks alati määratleda, millise aktsia oksjonist osa võtta soovitakse. Kuna ava- ja sulgemisoksjon on olemuselt sarnased, siis on näide esitatud vaid avaoksjoni kohta.

Börsioksjoni võib jagada kaheks etapiks. Esimene (9.45? 9.59) on oksjonieelne periood, mille vältel investoritel on võimalik esitada aktsiale ostu- ja müügitellimusi. Teises etapis (10.00) sobitatakse kauplemissüsteemis olevad tellimused tehinguteks vastavalt tasakaaluhinnale. Tasakaaluhind on hind, millega sobitatakse tellimusraamatus kõige suurem kogus aktsiaid.

Oletame, et oksjonieelsel perioodil on tellimusraamatusse sisestatud järgmised tellimused: ostutellimused 7,1 ja 7,2 euroga a 1000 tk ja müügitellimused 7 ja 6,9 euroga a 1000 tk. Antud näites on tasakaaluhind 7,05.

Nagu näha, on ostutellimuste hinnad müügitellimuste hindadest kõrgemad. Selline hindade ristumine on võimalik vaid oksjonieelsel perioodil. Kauplemisperioodil on tellimusraamatus kuvatud ostutellimuste hinnad müügitellimuste hindadest alati madalamad. Ostu- ja müügitellimuste hindade ristumine ongi peamine oksjoni toimumise eeldus: kui oksjonieelsel perioodil on ostutellimuste hinnad müügitellimuste hindadest madalamad (ei ristu), siis oksjonit ei toimu. Antud näites sobitatakse kõik tellimusraamatus olevad tellimused. Kuna tasakaaluhinnaks kujunes 7,05, siis võitsid sellest nii ostjad kui ka müüjad, saades oma tellimused realiseeritud määratud hinnast soodsama hinnaga. See ongi peamine oksjoni eesmärk!

Mis juhtub aga siis, kui tellimus ei realiseeru soodsaima hinnaga?

Nagu näha, ei saa oksjonil investori tellimus kunagi realiseeruda talle ebasoodsa hinnaga. Teine oluline uuendus on, et alates 27. septembrist on Eesti investoritel lihtsam investeerida Riia börsil kaubeldavatesse väärtpaberitesse.

Eesti ja Läti depositooriumide vaheline väärtpaberiülekanne-raha-vastu-arvelduslink võimaldab vastavalt Tallinna või Riia börsil tehtud börsitehingu piiriülest makse vastu arveldamist teises riigis avatud väärtpaberi- ja arvelduskontodel. Lihtsustatult öeldes: Läti väärtpaberite omandamiseks ei ole Eesti investoril tarvis Lätis väärtpaberikontot ega arvelduskontot avada. Väärtpaberid jõuavad arvelduslingi vahendusel investori kontole Eestis, ka raha arveldatakse investori kontol Eestis.

Tulevikus on lisaks Eesti ja Läti vahelisele arvelduslingile plaanis järgmise sammuna luua Eesti ja Soome depositooriumide vaheline makseta väärtpaberiülekande arvelduslink, mis võimaldab investoritel hoida Soome depositooriumis registreeritud väärtpaberid oma Eestis asuval väärtpaberikontol ja vastupidi.

Autor: Ardo-Heiki Ingar