Töötaja kipub konkurendi juurde

Ketlin Priilinn 27. september 2004, 00:00

Eesti Ühispanga avalike suhete juhi Evelin Allase sõnul reguleerib kehtiv seadus konkurentsikeeldu pärast töölepingu lõppemist väga üldiselt.

?Ühispank on oma juhtide ja tippspetsialistidega töölepingus kokku leppinud, et nad ei asu ilma tööandja loata konkurendi juurde tööle,? ütleb Allas. ?Selle kokkuleppe kohaselt maksame oma töötajatele täiendavat tasu.?

Kui suur see tasu on, ei pea Allas võimalikuks täpsustada.

Tiit Vapper ASist Reaalsüsteemid leiab, et konkurentsikeeldu puudutavale küsimusele ei ole lihtne vastata, kuna neil on suhteliselt stabiilne töötajaskond ning teravaid situatsioone ei ole antud teemal tippspetsialistide puhul ette tulnud.

?Määratleme küll töölepingus sätte vastavalt töölepingu seadusele § 50 p 6, kuid näiteks programmeerijate puhul tähendaks see lausa keeldu oma valdkonnas töötamiseks. Väga oluline on see müügi-, turundus- ja tippjuhtide puhul, kuid olen rõõmus, et seni puuduvad negatiivsed kogemused,? ütleb Vapper.

?Eraldi hüvitis selle eest tundub veidi santaa?ihõngu-line, pigem tuleb töövõtjal arvestada seda muude preemiate kontekstis.?

Vapperi arvates seondub see probleem siiski ka konkreetsete inimeste eetiliste tõekspidamiste ja väärtushinnangutega. ?Oma töötajaid tuleb kiiresti tundma õppida ning võimalike ?ülejooksmiskahtluste? korral leida sobivam spetsialist,? leiab Vapper.

EMT personalijuht Milvi Tepp arvab, et tänapäeva muutuvas äris on sageli raske väga konkreetselt ja täpselt määratleda konkurente. ?Lisaks avaldab Eestis piiravat mõju veel väga väike ärimaastik, nii et teatud valdkonna spetsialistidel polegi praktikas mujale minna kui konkurendi juurde,? sõnab Tepp.

EMTs on töölepingus fikseeritud töötaja kohustusena mittetöötamine tööandja konkurendi juures; täpselt on sõnastatud ka see, keda loetakse konkurentideks.

Samuti on Teppi sõnul sõlmitud kõigi töötajatega töölepingu lisana kokkulepe konfidentsiaalse informatsiooni kohta. ?Antud kokkuleppes on fikseeritud see, mida EMT loeb konfidentsiaalseks informatsiooniks ning kuidas töötaja peab seda konfidentsiaalseks loetud informatsiooni käsitlema,? selgitab Tepp.

?Nimetatud kokkuleppes on ka fikseeritud, et edasises konkurentsikeelus ning sellega kaasnevates võimalikes hüvitistes lepitakse kokku alati konkreetse töölepingu lõpetamisel ehk siis case by case. Oleme selgelt arvestanud olukorraga, et teatud konkreetsete inimeste lahkumisel võime maksta hüvitist selle eest, et inimene teatud aja jooksul ei asuks tööle meie konkurendi juurde,? räägib Tepp.

Töölepingu seadus annab tööandjale võimaluse kaitsta oma äri- ja tootmissaladust ka pärast töölepingu lõppemist.

Vastavalt seaduse §-le 50 (töötaja kohustused) on töötaja kohustatud pärast töölepingu lõppemist mitte osutama tööandjale konkurentsi (konkurentsikeeld) ning mitte avaldama tööandja äri- ja tootmissaladust (konfidentsiaalset teavet), kui pooled on selles töölepingus kokku leppinud ja tööandja on maksnud töötajale selle kohustuse hoidmise eest eritasu.

Tuleb silmas pidada, et sellise kohustuse panemine on võimalik üksnes siis, kui pooled on selles töölepingus kokku leppinud ja tingimusel, et tööandja on maksnud/maksab töötajale kohustuse hoidmise eest eritasu ehk lisatasu.

Seadus ei sätesta aga kohustuse ajalist, ruumilist ja sisulist kehtivust, samuti seda, kui suures summas ja kuidas tuleks töötajale maksta eritasu, samuti seda, millised on kohustuse mittetäitmise tagajärjed.

Need küsimused tuleks kokku leppida töölepingus kas kohe töölepingu sõlmimisel või vajaduse tekkimisel hiljem, kuid enne töölepingu lõppemist.

Oluline on kokku leppida järgmises: kes on tööandja konkurent, milles seisneb konfidentsiaalne teave, mille avaldamine võib oluliselt kahjustada tööandja majanduslikke huve, kui kaua kohustus kestab, samuti kohustuse ruumilises kehtivuses ja eritasu suuruses ja maksmise korras.

Kokkulepe tuleb sõlmida ka selle kohta, kuidas ja mis suuruses tagastab töötaja tööandjale eritasu, kui ta rikub kohustust. Tööandjal on õigus nõuda töötajalt eritasu tagastamist, kuid seda üksnes siis, kui selline nõue tuleneb seadusest või lepingust.

Eritasu tagastamisele on tööandjal õigus ka siis, kui pooled on selles sõnaselgelt kokku leppinud konkurentsikeelu kokkuleppe rikkumise tagajärjena, s-o leppetrahvina.

Konkurentsikeelu kokkulepe peab olema mõistlik ning arvestama töötaja võimalust erialase või sarnase töö leidmiseks.

Praktikas esineb kohustuse rikkumise vaidlusi harva. Ilmselt mitte seetõttu, et kohustust ei rikutaks, vaid pigem selle tõttu, et tööandjal on raske kohustuse rikkumist tõendada, eriti konfidentsiaalse teabe hoidmise kohustuse rikkumist.

Konfidentsiaalse info kasutamine Saku Õlletehases on reguleeritud ja määratud juba seetõttu, et oleme börsiettevõte.

Olenevalt ametikohast, eelkõige aga juhtivatel ametikohtadel on töölepingus ka märge info kasutamise kohta. Turg ja turu olukord ning info sellel turul vananeb väga kiiresti, juba mõne kuuga.

Olulisem on see, et ettevõttes oleks reguleeritud, milline info on siseinfo ja milline välisinfo ? et inimene teaks seda juba töötamise ajal. See peaks olema prioriteet number üks. Olulisem kui must-valgelt kirjapanek või käsud-keelud on inimeste motivatsioon, lojaalsus ja sisemine eetika, mida arvestame ja jälgime personali valikul, sest päris kõike pole ju kunagi võimalik kirja panna. Töötaja, kes püüab leida auke oma töölepingus ja selle läbi firmale kahju tekitab, pole loomulikult usaldusväärne ning on ohumärgiks ka oma tulevastele tööandjatele.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:45
Otsi:

Ava täpsem otsing