Tormilised maksu muudatused jäid seljataha

Anne Oja 27. september 2004, 00:00

Eesti maksuseadused muutuvad ning vanu tehinguid hinnatakse kui maksudest kõrvalehoidmist. Kuidas peaks ettevõtja vältima seadusega pahuksisse sattumist? Laialt levinud väärarusaama järgi tuleneb hilisem maksukohustus muutunud seadustest, kuid seaduslikud tehingud jäävad alati seaduslikeks. Hilisemaid õigusakte on keelatud tagasiulatuvalt rakendada, seda eriti juhul, kui uus seadus on maksumaksjale koormavam.

Tihti öeldakse, et 1. juulil 2002 jõustunud maksukorralduse seadus võimaldas maksuhalduril senisest laiemalt maksumaksjaid kontrollida ning tehinguid tõlgendada. Tehingute majanduslikku sisu sai maksuhaldur aga ka varem tõlgendada.

Näiteks lähtus ta tehingute sisust juba 1998. aastal, mil määras maksu Eino Tammele ja Kalle Tennole (jätsid riigile tasumata tulumaksu ? toim). Hiljutine riigikohtu otsus Annaliisa Vinnali (jättis tulu deklareerimata ja tulumaksu tasumata ? toim) kohtusasjas kinnitab, et finantsskeemide abil maksudest kõrvalehoidmine polnud siiski lubatud.

Sylvesteri omanikud palusid maksuametilt õiguslikku hinnangut enne ettevõtte müügist teenitud raha edasiinvesteerimist. Kas maksuhalduri hinnang kaitseb ettevõtjat ka viie aasta pärast, kui toimub maksurevisjon? Tingimata, juhul kui tegelik olukord vastab täielikult kirjeldatule. Soovituslikud juhised ei välista küll kontrolli, kuid vajadusel saab ettevõte hinnangule tugineda.

Maksukorralduse seadus ütleb, et kui maksumaksja eksimuse põhjustab vale info maksuhaldurilt, ei tohi tasumata maksusummalt intressi nõuda. Ka on välistatud maksumaksja karistamine.

Mõnes riigis lubab seadus nn siduvaid eelotsuseid, kus konkreetses asjas antud info välistab hiljem seisukoha muutmise. Seda muidugi juhul, kui maksumaksja andis maksuhaldurile õigeid andmeid ega püüdnud poolikut pilti luua. Meie maksukorralduse seadus siduvaid eelotsuseid veel ei võimalda, kuid käib eeltöö seaduse muutmiseks.

Kas saaksite tuua näiteid, kus ettevõtted on enne tehinguid maksuametilt hinnangut küsinud? Konkreetseid näiteid ei saa tuua, sest tegemist on maksusaladusega, kuid neid on. Reeglina küsivad hinnangut advokaadibürood ja maksukonsultandid, aga ka tavalised ettevõtjad, kes tahavad kindlust oma tegevuse seaduslikkuses.

Kelle seisukoht peale jääb, kui rahandusministeeriumil, maksuametil, maksukonsultantidel ja ettevõtjatel on mingis küsimuses erinev nägemus? Maksuseaduste tõlgendamisel juhindub maksuhaldur eelkõige seaduste üldisest mõttest. Tihti tehakse koostööd rahandusministeeriumi maksuspetsialistidega, kes osalevad maksuseaduste väljatöötamisel.

Kindlasti on tõlgendamisel abiks seaduste vastuvõtmise eel koostatud mahukad seletuskirjad, mis sõnastavad ümber keerulisena näivad seadusesätted.

Tähtis on ka kohtupraktika ja kui eriarvamuste lahendamine osutub muul viisil võimatuks, tulebki ära oodata kohtu seisukoht.

Kas ettevõtjale kahjulikke maksuseadusi saab ära hoida? Millised seadused on Eestis kahjulikud kõigile ettevõtjaile korraga? Nii rahandusministeerium kui ka maksuhaldur kui seaduste täitmise kontrollija teevad maksuseaduste suhtes aktiivset koostööd erinevate organisatsioonidega. Sõna saavad sekka öelda kõik ministeeriumid, erialaliidud ning teised katusorganisatsioonid. Hea koostöö on kujunenud näiteks Kaubandus-Tööstuskojaga.

Kui varakult tuleks seadusemuudatuse väljatöötamist alustada, et negatiivseid tagajärgi ära hoida? Liiga lühike aeg enne uue seaduse jõustumist on problemaatiline nii maksumaksjale kui ka maksuhaldurile. See on maksuhaldurile isegi suurem probleem, kuna reeglina nõuavad jõustuvad seadused infotehnoloogilisi ümberkorraldusi, deklaratsioonide kujundamist, kontrollivalemite muutmist, maksumaksjate teavitamist, koolitusi jne.

Kui arvestada, et ühes kuus esitatakse meile umbes 100 000 tulu- ja käibemaksudeklaratsiooni, siis põhjustab iga deklareerimisprotsessi muutus seda rohkem kulusid, mida lühem aeg jääb seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahele. Kõige hullem olukord tekib loomulikult tagasiulatuva jõustumise puhul.

Peame normaalseks seaduse vastuvõtmist hiljemalt kuus kuud enne selle jõustumist. Lühemad ajavahemikud tekitavad palju segadust.

Kas on juhtumeid, kus ettevõtjale sobiva maksulahenduse saab tuua üksnes seadusemuudatus või -parandus? Seadusemuudatus kehtib reeglina edasiulatuvalt ning konkreetsele maksuasjale ei pruugi hilisem seadusemuudatus mõju avaldada. Kindlasti aitab ettevõtjat juba varakult maksuhalduri käest küsitud seisukoht, mis võimaldab vältida hilisemaid probleeme.

Millal muutub Eesti maksukeskkond nii püsivaks, et laseb ettevõtteil oma tegevust 5?10?20 aastat ette planeerida? Eesti maksuseaduste tormiline areng on tihti tingitud suhteliselt noorest maksu- ning ettevõtluskeskkonnast ning viimase aja muutustest, eeskätt Euroopa Liidu nõuetest.

Samas otseste maksude valdkonnas pole ettevõtluse jaoks mingeid rabavaid ümberkorraldusi olnud juba pikka aega. Põhimõttelisemad muudatused jäid 2000. aastasse, mil toimus tulumaksureform, ning tänavu kevadesse, kui jõustus uus käibemaksuseadus.

Hea on, et viimasel ajal räägitakse võimalikest muudatustest juba varakult, avatud suhtlus riigi ja ettevõtjate vahel on kasulik mõlemale poolele.

Suured maksuseaduste muudatused on tehtud, selgelt tekib aga vajadus maksuseaduste muutmiseks. Mitte ainult seetõttu, et seadustes on vastuolud ELi direktiividega, kuid direktiive muudetakse. Lisaks tuleb seaduste tõlgendamisel aluseks võtta Euroopa Kohtu lahendid.

Erimeelsused maksuseaduste tõlgendamisel tekivad paratamatult, sest seadused ei lähe regulatsiooniga detailidesse.

Maksu- ja tolliameti huvides on seaduse tõlgendamisel lähtuda pigem maksukohustust suurendavatest asjaoludest. Maksumaksja huvid on tavaliselt vastupidised. Lisaks tekivad probleemid sellest, et maksuhaldur uurib mineviku tehinguid. Täna oleme teistsuguses olukorras kui viis või kümme aastat tagasi, mil Eesti majanduslik areng oli hoogne ja seadusloome ei suutnud sellega sammu pidada. Õnneks kaitseb maksumaksjat aastatetaguste tehingute maksustamise osas maksukorralduse seadus. Maksu- ja tolliametil on võimalik määrata maksu tehingutele, mille osas tekkis maksukohustus kuni kolm aastat tagasi. Kui tegemist oli tahtliku maksude tasumisest kõrvalehoidmisega, siis on võimalik tagasi minna kuus aastat.

Maksumaksjale on alati kasulikum käituda probleeme ennetavalt. Mitterutiinsete tehingute korral või maksuseaduste muutumisel tasub nõu pidada maksuasjatundjatega. Eriti oluliseks on see muutunud pärast 1. maid, kuna küsimus pole alati selles, mida sätestab meie seadus, vaid ka Euroopa Liidu direktiivid ja Euroopa Kohtu kohtulahendid. Eestis nn siduvate eelotsuste süsteemi veel ei eksisteeri, kuid maksuvaidluse korral on kohtus tugevaks argumendiks maksu- ja tolliameti antud kirjalik seisukoht.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 09:45
    Otsi:

    Ava täpsem otsing