Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Bushi võitu ootavad nafta-, farma- ja kaitsetööstuse firmad

Annika Matson 28. september 2004, 00:00

Kui ameeriklased valivad 2. novembril järgnevaks neljaks aastaks presidendiks tagasi vabariiklase ja praeguse presidendi George W. Bushi, võidavad sellest nafta-, farmaatsia- ja kaitsetööstuse aktsiad.

Demokraadi John Kerry valimine presidendiks kergitaks kinnisvara, ehituse, alternatiivse energia ja hariduse ja teaduse edendamisele orienteeritud firmade aktsiaid, kirjutas Austria majandusajalehe WirtschaftsBlatt kuukiri Investor.

Analüütikud on seisukohal, et Bushi tagasivalimine mõjuks aktsiaturgudele paremini. ?Börsil kauplejad eelistavad eelkõige jätkusuutlikkust,? ütles Austria panga RZB peaanalüütik Peter Brezinschek.

Kerry puhul ei ole analüütiku sõnul täpselt teada, mis on tema prioriteedid.

Bushi poliitika aga on juba läbi proovitud. Isegi Bushiga kaasnev pööraselt suur eelarvedefitsiit on Brezinscheki ütluste kohaselt alla neelatav. Ainuüksi selleks majandusaastaks oodatakse 422 miljardi dollari suurust defitsiiti. See vastaks neljale protsendile USA sisemajanduse koguproduktist.

Kuigi ka Bushile on selge, et nii ei saa see igavesti kesta, tahab ta, et jõusse jääksid läbisurutud maksualandused. Kerry puhul aga oodatakse, et tõstetakse uuesti dividendidelt ja kasumilt tasuda tulevat tulumaksu. Seetõttu ei ole vist juhus, et Microsoft veel enne aastavahetust tahab välja maksta lisadividende 3 dollarit iga aktsia kohta.

?Dividendiaktsiate atraktiivsus ja ka firmade huvi suuremat omanikutulu maksta kahaneks Kerry võidu puhul,? on Brezinscheki kindel.

Kõige enam on Kerryt põhjust karta kaitse- ja sõjatööstusfirmadel. Suur osa eelarvest on Bushi võimu ajal läinud kaitse- ja sõjatööstusele. ?Sõjatööstussektor võidaks Bushi võidust kõige enam,? on Erste Banki analüütik Alexander Sikora kindel. Kerry hakkaks tema sõnul kärpima relvatootjate raha.

United Technologies, mis toodab muu seas ka lahinguhelikoptereid, on 171 500 dollariga Bushi valimiskampaania üks suurem toetaja.

Ka farmaatsiatööstus loodab senise presidendi jätkamisele. Kerry on avalikult mitu korda kritiseerinud inimeste liiga kõrgeid kulutusi tervisekindlustusele. Ajakirja andmetel on Bushi ajal inimeste kulud haigekassale ja tervishoiule tõusnud 50%. Kerry võib suurtelt farmaatsiafirmadelt hakata nõudma hinnaalandusi.

Klassikaline Bushi teema on ka nafta. Tänu sellele, et Bush naftat väga tähtsaks peab, on ka autofirmadel rohkem ?anssi Bushi võidust teenida.

Kerryt seevastu toetavad enim ülikoolid, näiteks Harvardi ülikool on mehe valimiskampaaniaks annetanud 405 000 ja California Ülikool 247 000 dollarit.

Lisaks loodavad Kerry võidule ka laenuandjad, kuna Kerry on lubanud aidata igal ameeriklased saada oma kodu. Kui Kerry selle lubaduse ka teoks teeb, võidavad enim ehituskontsernid ja finantsasutused.

Demokraatide presidendikandidaat John Kerry on reedel avaldatud arvamusküsitluste tulemuste kohaselt kaotuse president George W. Bushile väiksemaks muuta suutnud, vahendas ETV.

Ajalehe Time tellitud küsitluse kohaselt pooldas Bushi 48 ja Kerryt 42 protsenti vastanutest. Vahe seega kõigest 6 protsenti. Kaks nädalat tagasi avaldatud küsitluse kohaselt oli Bushi edumaa Kerry ees 11 protsenti.

Sõltumatud presidendikandidaati Ralph Naderi pooldas 5 protsenti vastanutest.

Uurimuse kohaselt kinnitavad 19 protsenti hääletajatest, et nad ei ole veel päris kindlad või valmis meelt muutma. 69 protsenti väidab, et otsustavad valitsusdebattide põhjal.

Küsimusele, kas Iraagi sõda oli õigustatud, vastas jaatavalt alla poole vastanutest. Üle poolte arvasid, et olukord Iraagis on halvem, kui Bush on seda kirjeldanud.

Ajalooliselt on aktsiaturud reageerinud positiivsemalt, kui USA presidendiks saab vabariiklane.

Kui presidendiks saab vabariiklane ja praegune president George W. Bush, jätkub kõik vanaviisi, demokraadi John Kerry valimine tooks kaasa väikese tagasilöögi aktsiaturgudele, mis oleks aga marginaalne.

Bushi poliitikaga on aktsiaturud juba harjunud ja mingit üllatust tulla ei tohiks. Kerry on liberaalne ehk vasakpoolsusesse kalduv demokraat, kes on tavaliselt lootnud probleemide lahendamisel valitsuse rahale. Kerry hakkaks arvatavasti tõstma makse ning eriti asuks ta kõige rikkamate ameeriklaste rahakoti kallale. Sellega muudaks ta omakorda mõttetuks Bushi kolm aastat tagasi alustatud maksude alandamise programmi. Kerry üritaks kongressis läbi suruda ka uut tervishoiuprogrammi ning uut haigekassasüsteemi.

Ükskõik, kumb neist presidendiks saab, tuleb arvestada USA tegeliku olukorraga. Nende eelarve ega kulupoliitika ei mõjutaks aktsiaturge märkimisväärselt.

Turge mõjutab rohkem poliitiline ebastabiilsus, eriti naftat tootvates riikides. Naftariikidel on järgmise aasta või kahe jooksul tugevaim mõju USA ja maailma majandusele ning aktsiaturgudele.

Iga kroon või dollar, mis tuleb ettevõttel või tarbijal maksta tõusnud energia hinna eest, tähendab väiksemat kasumit, väiksemat äri- või erainvesteeringut ning vähem tarbijakulutusi.

Aktsiad tõusevad või langevad nafta hinna kõikumiste tõttu. Edu või läbikukkumine Afganistanis ja Iraagis mõjutab maailma aktsiaturge enim.

USA eelarve defitsiit on hetkel ajaloo kõrgeim ja valitsusel on vähe raha Bushi maksukärbete, suurenenud sotsiaalkulutuste ja kalli terrorismivastase sõja tõttu.

Lõpuks on USA majandus näitamas ka kosumise märke ja ei Bush ega Kerry ei riski neid märke lämmatada eos, tõstes valitsuse kulutusi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing