Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Edelaraudtee asub hotelli ehitama

    Edelaraudtee juhatuse esimehe Henn Ruubeli sõnul kujuneb 7korruselise ja 140 kohaga hotelli maksumuseks veidi alla 100 miljoni krooni. Renoveeritakse ka Balti jaama hoone, mille teisele korrusele, kus juba nõukogude ajal menukas restoran tegutses, tuleb kaasaegne toitlustuskompleks.
    ?Partnereid otsitakse siis, kui neid vaja on. Meil sellist vajadust praegu pole, tuleme kavandatud ehituse rahastamisega ise toime,? viitab Ruubel sellele, et hotell tahetakse oma jõududega valmis ehitada.
    Edelaraudtee ja tema tütarettevõtete vahel liigub aastas sadu miljoneid krooni. Rahapuuduse all ei näi neist ükski kannatavat. Jätkub isegi laenutegevuseks. Vastastikuseid arveldusvõlgu põhjendab Ruubel ressursi ratsionaalse ärakasutamisega.
    Samas tekib paratamatult küsimus: kas riigi poolt Edelaraudteele antav dotatsioon 140 miljonit krooni on ikka õigustatud?
    ?Need on kaks eri asja. Dotatsioon on antud riigisisese reisijateveo korraldamiseks. Raha Edelararaudtee arenguks tuli esialgu ikkagi uutelt omanikelt, kes pidid ettevõtte aktsiakapitali 100 miljoni krooni võrra suurendama. Ja seda rahas,? selgitab Ruubel. ?Lisaks erastamislepingus sätestatud tingimustele, mille täitmist kontrollitakse, esitame igakuiselt aruandeid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile. Ja nende esindajad on käinud kontrollimas dotatsiooniraha kasutamist. Ikka sagedamini kui kord aastas. Lisaks on asja uurinud ka riigikontroll ja midagi taunitavat pole leitud.?
    Ruubel lisab, et tütarettevõtted ju selleks loodigi, et mitte jääda oma eelmise tegevuse ehk reisijateveo juurde, vaid leida uusi tegevusalasid. Ning tütarde loomise nõue oli fikseeritud ka erastamislepingus. Seda enam, et seda nõuab ka Euroopa Liit.
    ?Näiteks Ühinenud Depoodes on oluliselt kasvanud see osa käibest, mis pole seotud reisirongidega. Muu hulgas treime Eesti Raudteele rattapaare. Kavas on hakata ümber ehitama ka Venemaa Raudtee reisivaguneid. Sealt tuleb kere, disain ja töö on meie poolt,? ütleb Henn Ruubel.
    Samaaegselt otsese majandustegevusega peab Edelaraudtee, kelle omanduses on 257 kilomeetrit raudteed (võrdluseks olgu öeldud, et Eesti Raudtee käes on ligi 700 kilomeetrit teid), kohustatud investeerima ka infrastruktuuri. Kokku viie aasta jooksul 280 miljonit krooni alates erastamislepingu sõlmimisest 2000. aasta lõpus. Ruubel kinnitab, et võetud kohustust on järjekindlalt täidetud.
    Dividende pole Edelaraudtee omanikele seni veel maksnud. ?Mõte on ikkagi kogu teenitud kasum edasi investeerida. Ilmselt on omanikel raha nii palju, et neil pole sellega midagi muud teha,? naeratab Ruubel.? Tõsiselt öeldes aga ongi meie praegune plaan kogu vaba raha ettevõtte arengusse investeerida, seda enam, et tänased maksuseadused seda soosivad.?
    Ruubel pakub, et Edelaraudtee suuromanik Marcel Vichmann viibib aastas Eestis ilmselt vähem päevi kui välismaal. ?Minule kui ettevõtte juhile selline omanik sobib, saab rahulikult tööd teha. Siin käib ta väga suvaliselt, sõltuvalt sellest, kui ta parajasti Eestis viibib. Arvan, et ta on Edelaraudtee tähtsamate asjadega siiski kursis,? tõdeb juhatuse esimees. ?Olen püüdnud asju juhtida oma mõistuse piires.?
    Intervjuu Edelaraudtee suuromanikuga
    Kuivõrd hoiate end kursis Edelaraudtees toimuvaga? Üritan ennast olulisemaga kursis hoida. Nagu igas ettevõttes, on ka Edelaraudteel igal otsustajal oma pädevus. Sealhulgas on Henn Ruubelil kui juhatuse esimehel piisavalt suured volitused. Eelarve, olulisemad investeeringud ja muud tähtsamad küsimused otsustatakse kollegiaalselt. Minu jah-sõna ei ole sageli määrav.
    Edelaraudtee üks tütardest omandas 2003. aastal Skinest Veeremis osaluse, mis transformeerus hiljem osaluseks Oleg Ossinovski juhitavas Spacecomis. Edelaraudtee on nüüd mängust väljas. Kas too osalus läks nüüd Teie kätte ehk kas olete mõne oma firma kaudu Spacecomi aktsiate omanik? Edelaraudtee omandas osaluse ASis Skinest Veerem ja müüs selle olulise kasumiga edasi ASile Spacecom. Varasemalt omandas minule kuuluv AS First Telecom Trading 10protsendilise osaluse Spacecomis.
    Millal võiks aset leida Henn Ruubelile lubatud Edelaraudtee aktsiaoptsioon? Ma olen varamgi öelnud, et käsitlen Henn Ruubelit Edelaraudtee kaasomanikuna. Samas ei ole see optsioon realiseerunud. Õige aeg pole veel kätte jõudnud.
    Edelaraudtee majandustulemused ei anna aga põhjust rõõmustamiseks. Põhitegevus ehk riigi tellimusel reisijatevedu on sel aastal miinuses. Kuna suurema enamuse reisijateveo tuludest andev riigi dotatsioon on nelja viimase aasta jooksul vähenenud, samas enamik kululiike, eeskätt palgad ja remonditööde maht ning hind, on oluliselt tõusnud, on väga keeruline ots-otsaga kokku tulla.
    Kuuldavasti veedate vähemalt poole oma ajast välismaal. Kas tegu on huvireisidega või mõne äriprojektiga? Nii seda kui teist. Täna on veel vara välisinvesteeringutest rääkida.
    Kui palju HTASil tänase seisuga veel aktsiaid alles on? Kuigi HTAS on sel aastal Hansapanga aktsiaid müünud, on enamik aktsiaid alles ja ootab paremaid aegu.
    Miks otsustasite kaasa minna Peep Põldsammi mobiiliprojektiga? Pikkade arutelude tulemusena tekkis mul usk selle projektiga tegelevatesse inimestesse ja ürituse õnnestumisse. Seda toetas ka isiklik igapäevane küllaltki negatiivne kogemus seoses täna kasutatava operaatoriga.
    Kuulute Andres Toome omanduses oleva Jaama Kinnisvara tütarfirmade Balterex Oil ja Triple Invest jm nõukogusse. Kas see on seotud Teie ammuse äripartneri, Jaama Kinnisvara eksomaniku Priit Kajariga, kellele te otsustasite ulatada oma abistava käe? Balterex Oiliga seonduva osas on mul sisuliselt ostuoptsioon. Mõne muu äriühingu nõukogu liikme staatus on mineviku pärand, millest vabanemine on formaalsus, mis tuleb lähitulevikus ette võtta.
    Edelaraudtee. Vichmanni ainuomanduses olevale osaühingule Moonrider kuulub 80 ASi GB Railways Eesti aktsiatest, kelle ainuomanduses on omakorda Edelaraudtee AS.
    Hansapank. Vichmannile 100 kuuluv HTAS (Hoiupanga Töötajate AS) sai omaaegse Daiwa-afääri käigus 1 177 000 Hansapanga aktsia omanikuks. Viimasel ajal on HTAS teeninud aktsiate pealt tulu keskmiselt 105 mln kr aastas. 2003. aastal müüs HTAS 50 000 aktsiat hinnaga ligi 15 mln kr.
    Äripäeva arvestuste kohaselt kuulub praegu HTASile veel 2 137 555 Hansapanga aktsiat, mille turuväärtus oli 23. septembri seisuga 239,47 mln kr.
    Vertelson Mobiil. Tänavu septembris jõuliselt oma peatsest turuletulekust teatanud AS Vertelson Mobiil. 40 Vertelsoni aktsiatest kuulub osaühingule First Telecom Trading, mis on Vichmanni ainuomanduses.
    Jaama Kinnisvara. Näiliselt on Vichmann osaühinguga Jaama Kinnisvara seotud üksnes kui selle tütarettevõtete Tripli Group ja Balterex Oil nõukogu liige. Jaama Kinnisvara kuulus varem Vichmanni ammusele äripartnerile Priit Kajarile, keda aga mõned aastad tagasi tabasid mitmed ebaõnnestumised. Jaama Kinnisvara on saanud EVR Ekspressilt ligi 12 mln kr tähtajatut laenu kinnisvaraprojektide arendamiseks.
    Jaama Kinnisvara 100% tütar on AS Triple Group, kellele kuuluvad Tallinnas mitmed suured kinnistud (näiteks Pärnu mnt 139c ja Mustamäe tee 50), millele seatud hüpoteegid ulatuvad kogusummas 95 miljoni kroonini.
    Jaama Kinnisvara 50% tütar Balterex Oil omandas (kahasse koos osaühinguga Rasteris) tulevase eramurajooni Kakumäel Silgu ja Räime tänava kandis, kus enamik krunte on tänaseks müüdud ja ehitus alanud. Balterex Oilile kuulub ka endise ametiühingute maja kinnistu hoonestusõigus.
    Tarbus. Tartu bussifirma, on aastaid suhteliselt edukalt tegelenud reisijateveoga. Läinud aastal omandas Tarbus osaühingu Tartu Bussijaam.
    Tänavu augustis said Tarbusi nõukogu liikmeteks Marcel Vichmann ja Andres Toome ning aktsiakapitali laiendamise teel rändas 51% ettevõtte aktsiatest Vichmanni tasku. Tarbus omandas augustis 100% Pärnumaal analoogset bussiteenust pakkuva ASi Pärnu ATP aktsiatest.
    Spacecom. Möödunud aasta suvel tegevust alustanud transiidifirma, mis on lühikese ajaga saavutanud aukartustäratava mastaapsuse. On investeerinud sadu miljoneid krooni, omandades tänaseks 3100 tsisternvagunit ja 5 vedurit. Sel suvel ostis lisaks enamusosaluse Daugavpilsi veduriremonditehases. Jõudis esimesena veoteenuse osutamise kokkuleppeni Eesti Raudteega.
    Suuromanikuks (70%) Venemaa transiidihiid Severstaltrans. 10% aktsiatest kuulub Oleg Ossinovskile. Spacecomiga, 10% osalus kuulub Vichmanni firmale First Telecom.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.