Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Elektritõstuk ? soodsaimal energial töötav tõstuk
Kui näiteks 600 a/h ja 48 V aku laadimiseks kulutatakse laadimistsükli jooksul ligikaudu 30 kwh elektrienergiat, millega on võimalik töötada kaheksa tundi, siis on see konkurentsitult odavam teistest energia saamise viisidest. Õige kasutamise ja korrapärase hoolduse korral on elektritõstuk hea tööriist pikkadeks aastateks.
Tänapäevased elektritõstukid on oma eelkäijatest oluliselt erinevad masinad. Kõiki toiminguid juhivad elektroonilised juhtplokid, mis on vastavalt vajadusele programmeeritavad.
Elektroonika aimab ära, kas juht istub oma töökohal, kas kõik andurid ja süsteemid on töökorras, kas akus on piisavalt energiat masina töötamiseks. Vastuolude leidmisel seisatakse tõstuk või tema erinevad funktsioonid.
Samas, mida keerukam on mingi seade, mida rohkem sisaldab see erinevaid komponente, seda suurem on rikke tõenäosus. Piisab vaid ühe komponendi tõrkest ning kogu süsteem on rivist väljas.
Kui varem piisas rikke kõrvaldamiseks liivapaberiga kontaktori tööpindade puhastamisest, siis nüüdsete tõstukite rikked on tihti tarkvaralised ehk vea kõrvaldamiseks tuleb kasutada arvutit ja spetsiaalset tarkvara. Osa tõstukitootjaid on siiski jäänud tootearenduses veidi konservatiivsemaks. Oma töökindlusega end tõestanud masinad on jätkuvalt tootmises. Loomulikult lisatakse uuendusi, mida võimaldab pidev tehnoloogia areng. Kuskil on süsteemi töökindluse ja keerukuse optimaalne tase. Elektritõstuk on suhteliselt kallis tööriist. Iga elektritõstukit soetada kavatsev firma peaks hindama tööd ja tingimusi, kus tõstuk tööle hakkab. Elektritõstuk on siiski mõeldud sisetingimustesse, kus on korralikud ja siledad põrandad. Samuti peaksid nii tõstukijuhid kui ka tõstukite töö korraldajad saama vastava väljaõppe. Sellega saab vältida hilisemaid ebameeldivusi ja kulukaid remonte.
Tõstukiakude maailmas ei ole toimunud nii tormilisi muutusi. Täna on lahtine pliiaku tõstukiakude seas levikult kindel liider. Muutunud on materjalid ja tehnoloogia, aasta-aastalt on suurenenud akude energiatihedus ehk samade mõõtmetega akukasti saab mahutada rohkem energiat.
Lahtiste pliiakude eeliseks on kõrge töökindlus ning kontrollimise lihtsus, puuduseks aga suhteliselt suur hooldustarve.
Suuremaid hoolduskulusid põhjustab sagedane destilleeritud vee lisamise vajadus. Kõrge välistemperatuuri ja suure töökoormuse korral on tõstukipargi veekulu märkimisväärne.
Selle puuduse kõrvaldamiseks on välja töötatud uut tüüpi akulaadimissüsteemid. Kasutatakse nn kõrgsageduslaadijat ja elektrolüüdi segamise süsteemi. Tavaakulaadijaga on laadimise koefitsent 1,2. Laadimisprotsessi lõppfaasis ?keedetakse? elektrolüüti selle segamise eesmärgil.
Kõrgsageduslaadija ja happeringlussüsteemiga aku puhul on laadimise koefitsent 1,04. Sellega on minimeeritud gaaside eraldumise faas ja veekulu väheneb 70%. Lisaks lüheneb laadimisaeg 30% ja väheneb elektrikulu. Vett lisatakse ca 200 laadimistsükli järel.
On välja töötatud ka hooldevabad akud tõstukitele. Nendes akudes asendab elektrolüüti geel. Geelitehnoloogial valmistatud akud ei sobi rasketesse töötingimustesse, ka on nad täna veel kallid.q
Maailma üks juhtivaid akutootjaid Hawker on välja töötanud akude laadimise ja jälgimise täislahenduse. Akulaadija saab informatsiooni akus paiknevalt väikeselt elektroonikaseadmelt. Arvestades aku temperatuuri, pinget ja muid parameetreid, valitakse antud olukorras sobiv laadimiskarakteristik.
Süsteem on ühendatud arvutiga, kust on võimalik jälgida kogu protsessi ja selle ajalugu. Samuti on võimalik sisse viia vajalikke korrektiive.
Autor: Raivo Hüüs