Euroopa Liit kiirendas lennukauba kättesaamist

Eesti liitumisest Euroopa Liiduga on möödas neli kuud. Kui esimestel nädalatel võis esineda mõningaid viivitusi kolmandatest riikidest tulnud kaupade sissetollimisel, siis praegu sujub kaupade liikumine taas normaalselt. Tollivormistus iseenesest on aga muutunud tunduvalt töömahukamaks ja aeganõudvamaks. Teatud tootegruppide osas on vaja eelnevalt teha palju suurem töö tollivormistuse õigeks läbiviimiseks. Eriti oluliseks on muutunud kauba õige klassifitseerimine, millest sõltuvad tollimaksumäärad ja vajalike lisadokumentide olemasolu ning õigsuse kontroll.

ELi-siseste kaubavedude puhul on plussiks avatud piirid ning seeläbi kiirenenud tarneaeg ja tollivormistuskulude kadumine. Valdav osa Euroopa-sisestest kaupadest veetakse loomulikult maanteetranspordiga, mille puhul on piiride ületamise lihtsustumine ja seeläbi tarneaja lühenemine kliendi jaoks väga oluline faktor. Lisandunud võimalusena võib ära märkida ka regulaarsete vedude sageduse kasvu Kesk-Euroopa suunal, kus nüüd on võimalik tavapärast maanteetransporti kasutades saata ja saada väikesaadetisi kahel korral nädalas varasema ühe korra asemel.

Ka lennutranspordi seisukohalt võib välja tuua mitmeid plusse. Näiteks kui varem tuli mõnest Euroopa riigist kauba toomisel Eestisse arvestada üks päev kogu tarneajast ainult tollivormistusele, siis nüüd võib kaup Tallinna jõuda 1?2 päevaga. See sõltub lähtekoha ja Tallinna vahelisest lennusagedusest.

Kliendi jaoks võib see tähendada lisavõimalusi väga kiireloomuliste saadetiste transportimiseks ? kui varem oli kiirem võimalus kasutada kiirkullereid, siis nüüd võib ekspedeerimisfirmade paindlikkust ja eriteenuste võimalusi arvestades saadetis Tallinna jõuda kiireminigi kui kullerifirma kaudu.

Eesti lennundusturgu iseloomustab endiselt pidev uute teenusepakkujate või sihtkohtade lisandumine. Viimati on Tallinnast lisandunud otselennud Brüsselisse ja Göteborgi, oktoobris alustab Estonian Air lende Dublinisse. Odavlennufirmade turuletulek kaubavedusid oluliselt ei mõjuta, kuna lennukitüüpide väiksust arvestades keskendutakse vaid reisijateveole.

Tollivormistuse kadumisel on suur mõju, kuna autovedu on seeläbi kiirenenud ega pikenda oluliselt tarneaega. Arvestades maanteevedude ning Euroopa suuremate lennujaamade võimalusi, erinevate lennukompaniide ja sihtkohtade arvukust ning kaubaruumide mahtusid, on Tallinnast/Tallinnasse kauba transportimisel põhilisteks lennujaamadeks kujunenud Frankfurt ja Amsterdam.

Kombineeritud teenus on ainus võimalus transportida suuregabariidilisi või raskeid kaupu, mis ületavad Tallinnast lendavate lennukitüüpide piirmäärasid. Samuti on selline teenus alternatiiv suuremate koguste või hinnatundlike kaupade puhul ? näiteks Frankfurdist lendavate lennukompaniide arv ja suured kaubamahud võimaldavad leida sobivaima lahenduse hinna või tarneaja järgi.q

2003. aastal transporditi läbi Tallinna lennujaama 5076 tonni, läbi Riia lennujaama 13 534 tonni ja Vilniuse lennujaama 5206 tonni kaupu.

2004. aasta kaheksa kuu põhjal on läbi Tallinna lennujaama veetava kauba maht (v.a post) võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud 9,3% ehk 241 tonni, sealhulgas eksporditava kauba kogus on vähenenud 3,9% ja imporditava kauba maht suurenenud 18,3% võrra.

Arvestades Eesti lennukaubaturu suhtelist väiksust, ei ole siiski väga suurt lootust, et lennukompaniid Tallinnasse suuremate lennukitüüpidega kui Boeing 737-500 lendama hakkaksid.

Julgen siiski arvata, et tegelikult on lennukauba mahud suuremad, kuna viimase aasta oluline tendents lennutranspordis on nn lennuautode või kombineeritud teenuse osakaalu suurenemine. See tähendab, et suuremad kaubad transporditakse maanteetranspordiga Tallinnast Euroopasse, kust edasi lennutatakse need lõppsihtkohta, ja vastupidi.

Autor: Merle Lichtfeldt