Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Niiskuskahjustuste vastu kaupa ei kindlustata

Illimar Paul 29. september 2004, 00:00

Kindlustusseltsid käsitlevad selliseid juhtumeid kui kindlustusobjekti tavalist leket, kindlustusobjekti olemust või kindlustusobjektile omast puudust.

If Kindlustuse spetsialisti Vadim Paltmanni sõnul antakse ICC(A) kindlustuskaitse koguriski põhimõttel ehk kindlustatud on kõik kindlustusobjekti kaotamise või kahjustumise riskid, välja arvatud loetletud välistused. Kaubaomanikule hüvitatakse mis tahes kahju eeldusel, et pakendilahendus ja transpordilahendus on sobivad ning piisavalt turvalised antud kauba vedamiseks antud marsruudil antud tingimustes (aastaaeg jms). Kindlustusjuhtumiks peab olema sündmus, mis on ootamatu ja mida tavatingimustes ei toimu. Kondensaadi teke ventileerimata ja kütteta ruumis temperatuurimuutuse tulemusena ei ole ootamatu.

Kondensaat on üheks levinumaks kaubakahjude põhjustajaks. Seda nii oskamatul ladustamisel kui ka transpordi käigus. Ladustamisel on kondensaadikahjustuste tekke peamisteks põhjusteks vale pakend ja temperatuur. Mingilgi määral vett sisaldavate kaupade (enamik toiduaineid), aga ka näiteks elektroonika umbselt kilesse pakendamine põhjustab kiirete temperatuurimuutuste tagajärjel pakendisisest kondensaati. Sellest saab hoiduda, võimaldades kaupadel läbi pakendi ?hingata? ning tagades temperatuuri stabiilsuse.

Kui ladude siseõhu suhtelise niiskuse tase ületab lubatud norme, on õhu kuivatamiseks kaks võimalust: temperatuuri tõstmine kütmisega ja õhu kuivatamine. Teoreetiliselt aitaks ka põletamata savi kasutamine ehitusmaterjalina, kuid tänapäeva ladude puhul seda ei rakendata. Nimelt on savil võime ruumi õhust kiiresti niiskust siduda ja seda kuival ajal sinna tagasi anda. Betooniga võrreldes on savil üle kümne korra suurem niiskuse imamise võime.

Kui ladudesse saab paigaldada nii kütte- kui ka õhukuivatusseadmeid, siis olukord merekonteinerites on sootuks keerulisem. Konteinerid on umbsed ja isoleerimata rauast kastid, mis reageerivad välistemperatuuri muutustele kiiresti. Igal aastal saavad maailmas kondenseerunud õhuniiskuse tõttu kahjustatud hinnalised koormad tuhandeis konteinerites.

Metallosad jõuavad sihtpunkti roosteplekilistena või tuhmunutena, pappkastid hallitanult ning toiduained ja tarbeesemed osutuvad sageli niiskuse või hallituse tõttu tarbimiskõlbmatuiks. Kaitsvatele pakenditele, niiskuskindlatele katetele ja Silica-geelidele (üldsusele tuntud kui ?paberkotikesed kingakarpides?) kulutatakse aastas miljoneid dollareid, kuid sageli ei suuda need meetmed siiski probleemi ennetada.

Probleemi lahendamiseks tuleb konteineri sees luua kuiv keskkond, eemaldades õhust liigse niiskuse. Teades kauba niiskusesisaldust, on lihtne kalkuleerida, kui palju vett koorem sisaldab. Näiteks 25tonnine 5%ni kuivatatud puidukoorem sisaldab 1250 liitrit vett.

Õhuniiskuse hindamiseks kasutatakse mõisteid absoluutne ja suhteline niiskus. Esimene on veehulk, mis on õhus antud momendil ? mõõdetakse kas grammides 1 m³ kohta või veeauru rõhku mm m² kohta. Teine on maksimaalne veekogus, mida õhk erinevate temperatuuride juures suudab üleval hoida. Selle kriitilise niiskusekoguse ületamisel kondenseerub veeaur õhus väikestest piiskadest koosneva udu või kastena jahedatele pindadele, milleks on konteineri lagi ja seinad.

Näiteks +10 °C õhk hoiab ühes kuupmeetris üleval kuni 10 g vett, suurem veesisaldus kondenseerub. Jahedam õhk hoiab vähem, soojem oluliselt rohkem. Välistemperatuuri langedes suhteline õhuniiskus suureneb ja vastupidi. Temperatuuri, mille juures toimub õhu täielik küllastumine auruga ja algab vee kondenseerumine, nimetatakse kastepunktiks.

Kuna konteinerid on suhteliselt umbsed ja efektiivse ventilatsioonisüsteemita, jääb soojaga kaubast ja pakendist aurustunud õhuniiskus konteinerisse ega pääse välja. Temperatuuri langedes, kas siis öösiti või konteineri jahedamasse kliimavöötmesse jõudes, suhteline õhuniiskus kasvab ja vesi kondenseerub konteineri lakke ning seintele (konteinerihigi). Piiskade moodustumisel hakkab kondensaatvesi tilkuma ja kahjustama kauba välispindu.

Teiseks ohuks kiiretest temperatuurimuutustest tuleneva ?konteinerihigi? kõrval on nn koorma higistamine, mis tekib kaupu konteineris ümbritseva sooja õhu kiirel jahtumisel või sooja ning niiske õhu tungimisel jahedamate koormaosadeni. Selle tulemusena tekkiv koormapealne kondensaat on sageli nähtamatu. Niiskus imatakse kartongi, kaupadesse, puitu või muudesse poorsetesse ainetesse enne, kui veepiisad jõuavad silmale nähtavaiks muutuda. Koorem imab kõrge suhtelise niiskuse taseme korral õhust niiskust ka siis, kui kastepunkt pole saavutatud.

Soe ja niiske õhk hakkab konteineris liikuma, kui sellesse laetud niiskust sisaldavad koorma osad on erineva temperatuuriga. Konteineri soojenemine pärast külma ööd võib kutsuda esile koorma väliste osade (seinte ja lae lähedal) sisemistest osadest kiirema soojenemise ja põhjustada sooja niiske õhu levikut koorma keskele, kus kaup on külmem. Kirjeldatud nähtus ilmneb reeglina erinevaid kliimavööndeid läbiva mereveo kestel.

Koormate kaitsmiseks ja niiskuskahjude ennetamiseks on maailmas töötatud välja mitmed erinevad tehnoloogiad. Levinumad neist põhinevad sellistel suure niiskuse imamise võimega looduslikel materjalidel nagu savi, vulkaanilised mineraalid ja sool. Eespool sai juba mainitud savi kui hea imamisvõimega ehitusmaterjali.

Samuti toimivad savigraanulid spetsiaalsetesse kotikestesse pakendatuna konteinereis ? kõrge suhtelise niiskuse korral õhust niiskust imades, ent õhu kuivades paraku taas niiskust eritades.

Analoogiline puudus on ka Silica-geeli nime all tuntud toksilisel ainel baseeruvatel lahendustel. Need võimaldavad juba sisse imatud niiskusel temperatuuri tõustes taas aurustuda, mis võib saada kaubakahjustuste põhjustajaks. Lisaks on nende ainete imamisvõime piiratud ainult kolmandikuga oma kaalust. Näiteks 100 grammi savigraanuleid suudab imada ainult 35 grammi vett.

Viimastel aastatel on kiirelt populaarsust võitnud uudne Rootsis patenteeritud kaltsiumkloriidil põhinev õhuniiskuse koguja Absorpole, mis riputatakse konteineri seintel olevatesse aasadesse, kus need ei takista kauba laadimist.q

Lisainfot: www.absortech.com

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:45
Otsi:

Ava täpsem otsing