Streikijatega tuleb olla karm

ÄP 29. september 2004, 00:00

Raudteelaste streik on sisuliselt väljapressimine ning Äripäeva meelest ei tohi Eesti Raudtee anda nende nõudmistele järele.

Tõstab Eesti Raudtee praegu vedurimeeste palka veel kuue protsendi võrra, kokku 15 protsenti, on töötajatel ka edaspidi kiusatus kasutada oma nõudmiste saavutamiseks samu ekstreemseid vahendeid.

Ja mitte ainult Eesti Raudtee töötajail. Sama soov võib tekkida ükskõik millise eluala esindajail, kes soovivad paremaid töötingimusi, suuremat palka või mis iganes, mida tööandjad pole neile praeguseks võimaldanud.

Raudteelaste streik on siin proovikivi ? oma võimeid ja võimalusi saavad proovida nii tööandjad kui ka ametiühingud.

Seda olulisemaks peab Äripäev otsust, mille teeb streigi lepituskomisjon. Eile õhtupoolikul istusid ühise läbirääkimiste laua taha tööandjate ja ametiühingute keskliidu esindajad ning tüli osapooled.

Äripäeva trükkimineku ajaks selgust streigi lahendamises veel polnud. Võib-olla liiguvad täna hommikul kõik rongid juba. Võib-olla ka mitte, sest tüli on tõsine. Toimetus siiski loodab, et lepituskomisjon pakub lahendusena kompromissi, mis ei lase väljapressijail end võitjana tunda.

Põhjus on selles, et kollektiivse töötüli lahendamise seadus pakub välja võimaluse pöörduda juhul, kui tööandja ja töötajad omavahel kokkulepet ei saavuta, lahenduse otsimiseks oma esindusorganisatsioonide poole. Vedurimehed tegid ettepaneku kutsuda kokku lepituskomisjon alles esmaspäeval, siis, kui streik oli kestnud juba mitu päeva ja palju kahju oli juba tekitatud.

Eesti Raudtee on streigimurdjate abil suutnud hoida rongid liikvel, aga rahalist kahju toob streik kindlasti, kannatab ka ettevõtte maine. Rääkimata sellest kahjust, mida põhjustab töö ekstreemtingimustes.

Teine põhjus, miks toimetuse arvates tuleks streikijatega karm olla, on see, et Eesti Raudtee vedurijuhtide protestiaktsiooni asusid reedel toetama Edelaraudtee Veeremi OÜ ning eile ka Eesti Raudteelaste Ametiühingu liikmed.

Eesti Raudtee vedurijuhtide protestiaktsiooni võib veel mõista, eriti kui vaadata töötüli käiku streigini ning Eesti Raudtee juhatuse liikme Riivo Sinijärve osa selles. Kui vedurijuhid tõesti peavad tegema ületunde, neid tasustatakse kehvasti, on streik seaduslik vahend oma õiguste kaitsmiseks.

Vedurimeeste toetuseks korraldatud streikidele mingit õigustust aga toimetuse meelest pole. Nn toetajatel ei ole oma tööandjaga ühtki kana kitkuda. Aga Edelaraudtee ei saa mitte midagi teha ? ei enda kaitseks ega ole tal ka sõnaõigust Eesti Raudtee ja selle töötajate vahelises tülis. Kollektiivse töötüli seadus jätab toetusstreikide üle otsustamise toetusstreigi algatanud ametiühingu pädevusse.

Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriisi sõnul on tööandjad toetusstreikide suhtes täiesti kaitsetud. ?Olenemata sellest, et töövõtjate esindajatega on sõlmitud kollektiivleping ja see kehtib, ei ole ettevõttes tagatud töörahu. Üks päev toetatakse meditsiinitöötajaid, teine päev riigiametnikke,? iseloomustab Kriis olukorda.

Raudteelaste streigist on kõigil midagi õppida ? tööandja ei saa enam vaadata töötajaile ülalt alla; töötajad kogevad, et nad ei ole asendamatud, et väljapressimine ei ole hea vahend oma soovide saavutamiseks. Ja riik seda, et seadused tagaks tasakaalu töösuhetes. Praegu seda pole ? tegelikult seisab meie majanduse konkurentsivõime vahedal noateral.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:46
Otsi:

Ava täpsem otsing