E-posti muudab ohtlikuks pahavara kirjale lisatud fail

Valdo Praust 30. september 2004, 00:00

Suur osa pahavara saabub arvutisse e-posti teel, milles on süüdi nii meilide saatmisel/lugemisel kasutatav tarkvara ? ehk meilihõlvetarkvara ? kui ka meilide saatja ning lugeja ise.

Suurim probleem on asjaolu, et tavaline e-kiri võimaldab edastada mitte ainult teksti, vaid sellele saab kaasa panna ehk manustada (ingl k to attach) ka suvalisi arvutifaile, mida meili saaja saab oma arvutisse salvestada. Teiseks turvalisust mõjutavaks teguriks on asjaolu, et nii arvuti kui ka meilihõlveprogramm kipuvad mugavuse tõttu ise kasutaja eest otsustama, millal ja millise programmiga lisatud faile (attachments) arvutis avada. Sellele lisandub veel kolmaski eripära ? on failitüüpe, mis on lõppkasutaja eest varjatud, kuid mida kirja manusena saates tihti automaatselt käima pannakse.

Ettevaatlik tuleb olla seetõttu, et osa viirustest ja troojalastest on piisavalt ?targad?, et õngitseda nakatunud arvuti kasutajate postkastidest välja kõikide adressaatide nimed ning saata ühele neist viirusega/troojalasega kiri, mis väliselt sarnaneb mingi varem saadetuga, kaasa arvatud saatja nimi ja aadress. Heauskne arvutikasutaja võtab sellise ?vanalt tuttavalt? saadud meili koos manusega õige pähe ning avab faili midagi kahtlustamata.

Viirus või troojalane võib kirja saates saatja nimeks ja aadressiks panna mis tahes nime ja aadressi. Ei maksa solvuda ka sõbra peale, kui postkasti ilmub äkitselt tema saadetud kahtlase sisuga kiri. Samuti ei tasu ehmatada, kui mingi arvuti (serveri) viirustõrjeprogramm saadab sulle kirja väitega, et ta on kinni püüdnud sinu saadetud viiruse ? sellise viirusega meili tegelik autor on kusagil mujal arvutis käivitunud viirus või troojalane, mis on kuidagi, näiteks nakatunud arvuti kasutaja personaalsest aadressiraamatust, sinu aadressi teada saanud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing