Teisipäev 17. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Erakulutused tervishoius kasvavad

Anneli Karu 01. oktoober 2004, 00:00

Vastukaja 22. septembril ilmunud Ants Veetõusme artiklile ?Tervishoiu murtud luud?

Hüvitiste suurenemine riiklikus ravikindlustuses on vähetõenäoline. Haigekassa eelarve muutub järjest pingelisemaks. Maikuust alates tuleb hüvitada Eesti Haigekassas kindlustatute ravikulusid ka teistes Euroopa Liidu riikides viibimisel.

Ants Veetõusme toob esile sotsiaalmaksu tõusu ja haigekassa poolt ostetud raviteenuste mahu suurenemise kordades kümne viimase aasta jooksul. See on tõsi, et inimesed ei tea, kui palju tööandja nende eest iga kuu sotsiaalmaksu maksab.

Kuid inimestele on jätkuvalt probleemiks ka pikk ravijärjekord. Kui haigus oodata ei kannata, tuleb eraarsti poole pöörduda ja täiendavalt maksta hoolimata sellest, et sotsiaalmaks on korralikult tasutud. Seni on Eestis riiklik ravikindlustus nendel, kes on maksnud või kelle eest on makstud sotsiaalmaksu. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) eksperdid märkisid selle ära meie tervishoiusüsteemi ühe puudusena. Aga kui kindlustatud oleksid kõik Eesti kodanikud, suureneksid haigekassa kulud veelgi. Samas on ka Euroopa rikkamatel riikidel valida, kas kõikidele teatud teenused või teatud osale kõik teenused ? nii arvavad WHO eksperdid.

Paratamatult peame tulevikus järjest suurema osa kuludest igaüks enda peale võtma. Maksma ise ravijärjekorrast möödapääsu, mugavama palati, ravimite ja tõenäoliselt ka osaliselt raviteenuse eest. Patsientide nõudlikkus kasvab kiiremini kui riikliku ravikindlustuse võimalused.

Ants Veetõusme pakub tervishoiu täiendava finantseerimisvõimalusena eraravikindlustust. Selle arengut mõjutab kolm olulist asjaolu. Need on turu nõudlus (riskid, mille maandamisest ollakse huvitatud), toote hind (mida kindlustatu on valmis riskide maandamise eest maksma ja mis katab ka kindlustaja administratiivkulud ning tagab kasumi) ning kindlustustehnilised tingimused.

Nõudlust omakorda mõjutavad haigestumise tõenäosus, haigustega kaasnevad kulutused, sissetulekute suurus, haridustase. Kõige enam sõltub nõudlus aga solidaarsuskindlustuse pakutavate teenustega rahulolust.

Vabatahtliku ravikindlustuse kaudu pakutakse kas solidaarsuskindlustust asendavat ravikindlustust, täiendavat katet teenustele, mis on solidaarsuskattest osaliselt või täielikult välja lülitatud (nt omaosalus teenuste eest tasumisel, hambaravi, tasu ravimite, prillide, ortopeediliste abivahendite eest), või laiemat valikuvõimalust tagavat lisakindlustust (ühekohaline mugavustega palat, õigus valida arsti oma soovi järgi, ravi erahaiglas, diagnostilised uuringud erasektoris, võimalus pöörduda otse eriarstile).

Lisakindlustuse puhul maksab kindlustatu ainult eelise, mitte kogu teenuse kulud. Eestis pakub ERGO Elukindlustuse AS võimalust kindlustada oma ravikulud vabatahtlikult, riiklikku kindlustust asendav eraravikindlustus on võimalus ennekõike haigekassas kindlustamata inimestele.

Tulevik eraravikindlustuses kuulub aga täiendavale ja lisakindlustusele. See võimaldab rahuldada nõudlikuma kliendi vajadusi, suurendada inimeste valikuvõimalusi arstiabi saamisel ja tuua tervishoidu täiendavaid ressursse.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:46
Otsi:

Ava täpsem otsing