Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kaalul kroonist rohkem

Max Kaur 01. oktoober 2004, 00:00

Varsti on täis pool aastat ELi liikme staatust, aga üllataval kombel pole märgata olulisi muutusi. Mõne kauba ja teenuse hind on teine ning geopoliitiline julgeolek on kasvanud, kuid igapäevaelu on endiselt muutusteta. Tormilised majanduskasvu aastad on Eestile möödas. Oleme õppinud toorpuidu ekspordi asemel ka transiidist ja Euroopa ühisturust kasu saama. Sellest hoolimata küündis Eesti väliskaubanduse defitsiit selle aasta II kvartalis 20,4%ni oodatavast sisemajanduse koguproduktist. Lühiajaliselt hirmutav, pikemas perspektiivis arengut pärssiv, aga kindlasti mõtlema panev. Kas kroonil põhinev majandusmudel võib olla ennast ammendanud? Odava tööjõuga ja allhanke tegijana ei ole Eesti rikkaks saanud. Liiga palju on veelgi vaesemaid riike, kus nõudmised palgale ja töötingimustele tagasihoidlikumad.

Euro kasutuselevõtmine oleks Eesti majandusele usaldusväärsuse sertifikaat, mis näitaks meie vastavust Maastrichti kriteeriumidele. See seoks Eestit liikmesriikidega, parandaks konkurentsivõimet ja soodsa investeerimiskliima säilimisel looks uusi töökohti.

Eesti Pank on teinud ettevalmistusi euro võimalikuks kasutuselevõtuks 2006. a. Kuid üldsus ei ole sellele veel mõelnudki, et harjumuspäraseks saanud kroonide kupüürid võivad pooleteise aasta pärast vahetuda. Vältimaks rahareformidega varem kaasnenud paanikat, oleks viimane aeg alustada debatti eurole üleminekuks. Rikas Rootsi võis kevadel lubada endale eurole ?ei? ütlemist, aga vaesem Eesti? Kas kaalul on rohkem kui paberraha kujundus? Kindlasti ei saa eurole üleminekut võtta ettemääratuna, sest Euroopa Keskpank otsustab eraldi iga uue liikmesriigi võimekuse ja valmisoleku vahetuskursimehhanismiga ERM2 liitumisel.

Raha puhul ei ole määrav selle kujundus ega materjal, vaid selle usaldusväärsus. Valuutakomitee süsteem on taganud krooni usaldamise. Kas praegu 400 kr abiraha saav töötu elaks 25,5 euroga rikkamalt? Nii jaatav kui eitav vastus oleks psühholoogiast eksitatud, sest summad on võrdsed. Samamoodi võib eksitada lapsetoetus 9,5 eurot või alampalk 158,5 eurot. Alles hiljuti kuulsime, et eurodesse arvestatult on meie kinopilet kallim kui Euroopas. Psühholoogiline valmisolek rahanumbri vähenemiseks ühe koha võrra ei tule paari kuuga. Rahva usaldus riigi vastu on madal ja eeldused ?hoiuste devalveerimise? müüdi kordamiseks on olemas.

Euro kasutuselevõtmisega saab Eesti lõplikult ELi liikmeks. Psühholoogiliselt eksitavate faktorite vastu aitaks aga üleminekule eelnev hindade avaldamine nii kroonides kui ka eurodes. Teeksingi ettepaneku vanades liikmesriikides kasutatud praktikat ka meil aktiivsemalt kasutada aasta enne euro tulekut.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:46
Otsi:

Ava täpsem otsing