Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Rootsi plaanib tuumaenergiat Soomest importima hakata

Sirje Rank 01. oktoober 2004, 00:00

Kaabli pooldajate sõnul on kaablit vaja igal juhul, et parandada Põhjala ühtse energiaturu toimimist, tõsta varustuskindlust ning tagada odav elekter Põhjala energiamahukatele tööstusharudele. Kriitikute sõnul toetab aga Rootsi valitsus nii kaudselt Soome tuumenergeetika arendamist, samas kui kodus on jätkuvalt jõus 1980. a rahvahääletuse otsus 2010. a tuumaenergiast loobuda.

Rootsi elektritootjad leiavad, et tuumaenergiale pole siiski realistlikku alternatiivi, ning jätkavad investeeringuid reaktorite töökindluse ja efektiivsuse tõstmiseks. Prognooside järgi tuleb tänavu Rootsis tuumaenergia kõigi aegade tootmisrekord.

Põhjala riikide ülekandevõrkude vahel on viis pudelikaela, millest üks on Soome ja Rootsi vaheline ühendus, ütles ajalehele Taloussanomat Rootsi riigile kuuluva jaotusvõrkude firma Svenska Kraftnät juht Jan Magnusson. Olemasoleva 550megavatise kaabli võimsusest enam ei piisa ning nii on selle kõrvale kavas rajada teine merekaabel võimsusega 600?800 megavatti. Investeeringu maksumus on ca 200 miljonit eurot, millest poole katab Soome Fingrid ja teise poole Svenska Kraftnät. Kaabel läheks käiku 2010. aastal.

?Kui elektriturg on piisavalt suur ja on olemas lahedad ülekandevõimsused, ei teki piirkondade vahel hinnavahesid ja turumehhanismid (Põhjala elektribörsil) toimivad paremini,? põhjendas Fingridi juht Timo Toivonen kaabli vajalikkust.

2005. a eelarve eelnõus on Rootsi valitsus, mille kõik parteid toetavad ametlikult tuumaenergiast loobumist, heaks kiitnud Svenska Kraftnäti investeeringute plaani. Sealhulgas on rahaeraldis merekaabli ehituseks, ehkki eelarves pole summa otstarvet nimetatud. Sellest puhkenud poliitilises tormis lubavad Rootsi rohelised nüüd parlamendis kaabli vastu hääletada. Sama kaalub rahvapartei, ent teistel põhjustel ? selle asemel, et importida Soome tuumaenergiat, tahab rahvapartei arendada Rootsi enda tuumaenergeetikat. Põhjala suurim tuumaelektrijaam Olkiluoto 3 peaks Soomes käiku minema 2009. aastal.

Rootsis on neli tuumaelektrijaama ? Barsebäck, Ringhals, Oskarshamn ja Forsmark ?, mille 11 reaktorit on tänavu tootnud 52,9 TWh elektrit. See märgib mullusega võrreldes 12,5% kasvu ning tõotab lüüa 1996. a tuumaenergia tootmisrekordi, ehkki vahepeal on üks reaktor suletud. Tänavune tuumaenergia toodang võib ulatuda 74 teravatt-tunnile, mis on enam kui pool Rootsi selle aasta elektritoodangust, prognoosib ajalehes Dagens Industri energiafirma Sydkraft juht Lars Frithiof.

Sydkraft, Vattenfall ja Fortum plaanivad lähema kümne aasta jooksul investeerida 45 miljardit Eesti krooni reaktorite efektiivsuse ja töökindluse tõstmiseks. Sellega võib reaktoritest välja pigistada veel 300?400 megavatti, ütles Frithiof, kes usub, et tuumaenergia jääb Rootsis käiku veel pikaks ajaks. Vastasel juhul tuleks rohkem importida kivisöest toodetud elektrit Taanist, Poolast ja Saksamaalt.

Lisaks uuele ühendusele Rootsiga peaks tuleval aastal algama merekaabli ehitus Soome ja Eesti vahele ning ka Venemaalt on tulnud ettepanek kaabelühenduse rajamiseks.

Harku ja Espoo vahelise merekaabli Estlink võimsus on 350 megavatti ning investeeringu maksumus ligi 110 miljonit eurot. Ehitustöödega loodetakse alustada tuleval aastal ning sellisel juhul peaks kaabel käiku saama 2006. a sügisel.

Lisaks taotleb merekaabli ehituse luba Soome-Vene ühisfirma United Power, mis tahab ühenduse luua Peterburi lähistelt Kernovost Kotkasse. Ühendus võimaldaks Soome importida ca 1000 megavatti peamiselt Venemaal toodetud tuumaenergiat. 51% ühisfirmast kuulub Baltenergole, mille põhiomanik on Rosenergoatom. Kaabli maksumus on hinnanguliselt 300 miljonit eurot.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:46
Otsi:

Ava täpsem otsing