Iga töötaja keeleoskus nõuab põhjalikku testimist

Inimeste keeleoskust testitakse eri firmades erineva põhjalikkusega. Spetsiifilisemat, konkreetse ametikoha vajadustest ja seal töötava inimese tänastest oskustest lähtuvat keeletesti teeb TEA Keeltekool.

Näiteks sekretäri puhul testitakse eelnevalt tema rääkimis-, kuulamis-, kirjutamis- ja lugemisoskust, rääkis TEA Keeltekooli projektijuht Ulvi Pärn. Niisugune testimine läheb kliendile päris kalliks ? kõik testid kokku maksavad 800 krooni pluss käibemaks.

Language Learning Service selgitab õppuri taset lihtsamalt, piirdudes rääkimise ja kirjutamise testimisega. See tuleb tellijale ka oluliselt odavam, hind jääb 200?300 krooni vahepeale. Kui tellija võtab pärast ka keelekursuse, siis ei tule tal testimise eest üldse maksta, selgitas International Language Service?i administratiivjuhi Maris Veeremäe.

Samas võib TEAs teha ka lihtsama tasemetestimise. Nii valis soome, vene ja inglise keele kursust tellinud Saaremaa Georg Otsa SPA-hotelli keeleõppeprojekti juht Reet Laht kirjaliku ja suulise keeleoskuse analüüsi. Samuti ei süvenenud nad töötajate erialasesse keeleoskusesse, vaid piirdusid esmalt üldise keeleoskuse testiga.

?Meie testimine toimus nii, et läksime kõik teatud kellaajaks suurde saali,? kirjeldas Laht. ?Saal jaotati pooleks ja ühel pool tegid inimesed inglise keele, teisel pool soome keele testi. Kui test valmis, läksime oma paberiga õpetajate juurde, kes siis vestlesid meiega lühidalt, et näha suulise keele taset, ja jaotasid meid gruppidesse.? Kuna kõik käis nii kiiresti ? inimestel oli tööaeg ?, siis ei pruukinud test täppi minna. ?Õnneks lubas õpetaja pärast vahetada gruppi, kui määratud grupis hakkas liiga igav,? lausus Laht.

Lahe sõnul ei lähtunud nad kursuse esimeses osas töö spetsiifikast. Praegu võtavad nad 30 tundi üldist keelt ja pärast seda tuleb erialakeele kursus. Kuna telliti kolme keele ? soome, inglise ja vene keele kursus korraga, siis oli oht, et keeled hakkavad segunema. ?Palusime keeli järgemööda õpetada, see ei ole kursus kursuse pärast, vaid inimesed peavad ikka suutma keelt omandada,? märkis Laht.

Tallinna Keeltekooli direktor Anne Tomingas peab paremaks koolimajas toimuvaid kursusi, sest töökohal ei saa inimene rahulikult õppimisele keskenduda. ?Ikka tuleb mõni telefonikõne, midagi põleb, joostakse enne lõppu minema,? kirjeldas Anne Tomingas negatiivseid aspekte. ?Koolimaja õhkkond mõjub juba paremini ja õpe on efektiivsem.?

Keeleauditi käigus määratletakse kõik töötajad, kes peavad võõrkeeli valdama. See nõuab asutuse juhtkonnalt korraks järelemõtlemist ja uue pilguga oma töötajate kvalifikatsioonile lähenemist, sest see, mis kõlbas eile, ei ole ajakohane täna ja homme.

Seejärel pannakse koolitaja ja tellija kokkuleppel täpselt paika need nõuded, millele töötaja suuline ja/või kirjalik keeleoskus peab vastama.

Keeletest annab võimaluse see vastavus objektiivselt välja selgitada. Personalijuht ei tohiks mingil juhul lasta end uinutada ilusatest CVdest või vanadest, kunagi ammu esitatud tõenditest hea keeleoskuse kohta. Maksab ainult see, mida töötaja täna oskab.

Kui test on läbi, saabub tõe hetk: saame teada, kes nõudmistele vastavad ja kui kaugel teised sellest on. On väga oluline, et ka kogu juhtkonda testitaks.

Keeletestile järgneb analüüs, mis näitab, millise aja, õppeprogrammi ja meetodiga nõutavad tulemused on võimalik ja/või tahetakse saavutada.

Mõistlik on kasutada ainult spetsialistide abi, see tähendab, et võtta oma partneriks selline koolitusfirma, kelle õpetajad-metoodikud oskavad kõiki vajalikke kursuste programme koostada ja neid kursusi firmas heal tasemel ka läbi viia.